Marjakultuuride kasvatamist aias on alati väärtustatud, kuid vähem osatakse tähelepanu pöörata maitseroheliste (nt lehtsalat, till, petersell jne) ja kasulike ilutaimede omavahelisele kombineerimisele. Ilu ja söödavus ei pea aga aiaruumis käima lahus. Paljusid levinud ühe- ja mitmeaastasi ilutaimi tunti juba Antiik-Kreekas ja -Roomas toidutaimedena. Sealjuures teadvustati isegi sajandeid tagasi ilutaimede (sh õite) kasulikkust inimese toiduratsioonis – teaduskeeles antioksüdatiivsete omaduste tõttu. See tähendab organismis vabade radikaalide sidumist ennetades või omades ravivat toimet südame-veresoonkonnahaiguste ning vähi korral.
Samas mõjutab aga taimede kasutamist ja tarbimist nende maitse. Tavapärased söögitaimed, nagu salatid, laugud, ürdid (tüümian, basiilik vms) jt seonduvad kindla mekiga. Ka paljude tuntud suvelillede õite maitsenüansid on meile juba tuttavad. Näiteks mehhiko päsmaslillel on porgandi, alatiõitsval begoonial sidruni, habenelgil nelgi, ripp-pelargoonil greibi ja kõrgel peiulillel granaatõuna maik.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus