Kuidas aknapesu tõhusaks muuta?
Ain Alvela
Jutud sellest, et mõned spetsiaalsed pesuvahendid väldivad hiljem mustuse kinnistumist klaasile, on otse öeldes jama. | Shutterstock

Kas traditsioonilise vesi-lapp-paber meetodi asemel on ka teisi lahendusi, et see iseenesest hädavajalik, aga mitte kuigi meeldiv tegevus endale kuidagi mugavamaks muuta?

Igaüks peseb aknaid vastavalt vajadusele ja kuigi tavaliselt võetakse see töö ette kevadel ja sügisel, võib neid muidugi pesta-pühkida suvalisel ajal, kui mustus klaasidel häirivaks osutub.


Kodused puhastusvahendid
 

Et mitte jääda pelgalt moodsate ja eks ka hinnalt kallite klaasipesuvahendite propageerijaks, olgu öeldud, et hoolas inimene saab oma kodu aknad kenasti puhtaks ka nõnda, et kasutab selleks vaid sooja vett, millesse lisatud törts mingit pesuainet, pehmet puuvillariidest lappi ja kuivatamiseks pehmemat sorti vett imavat paberit, olgu selleks siis kasvõi vana ajaleht. Tulemuse edukuse määrab see, et aknaklaas tuleb märjalt korralikult mustusest puhtaks pesta ja seejärel enne kuivamist hoolikalt kuivaks nühkida.

Kes ei soovi kemikaale kasutada, võib segada aknapesuvette looduslikke aineid – soodat, sidrunimahla, äädikat, abiks võib olla ka sorts viina või veel parem, kui juhtub olema piiritust. Üldiselt on selliste looduslike pesuvahenditega aga nii, et nende tõhusus sõltub suuresti ka aknaklaasi määrdumise astmest ja sellest, mis laadi mustus klaasil on. Kui klaas on tugevalt määrdunud – katuseakende puhul võib seal leiduda näiteks linnukakat, tavalise tolmuga segunenud õietolmu, suurema tee ääres ka täiesti teadmata päritolu mustust, mida autod välja paiskavad –,jõutakse tavaliselt tõdemuseni, et ainult ökopuhastamisest siiski ei piisa, ning lisatakse pesuveele ikkagi ka mingi annus vedelseepi, nõudepesuvahendit, pesupulbrit vmt.

Pesuaineid ei tohiks lisada liialt palju, pärast on lihtsalt sellevõrra rohkem tegemist nende klaasilt maha saamisega. Kemikaalijääkidest klaasil annab tunnistust seda teatud nurga all vastu valgust vaadates nähtavale ilmuv vikerkaarevärvides klaasipind. Näib, et sellest pole midagi hullu, klaas on ju iseenesest läbipaistev ja kirgas, aga see vikerkaar tasub klaasilt ikkagi maha saada, sest just sinna hakkab hiljem esimesena taas mustust kogunema.


Pesuvahend hilisemat mustust ei peleta

Jutud sellest, et mõned spetsiaalsed pesuvahendid väldivad hiljem mustuse kinnistumist klaasile, on otse öeldes jama – kui aknad asuvad ikka näiteks maja sõidutee poolsel küljel, mustuvad need üsna kiiresti niikuinii ja püüd neid säravana hoida mingit imeainet kasutades on sulaselge meelepett.

Küll aga saab kevadise aknapesu mitmeid abivahendeid kasutades enda jaoks meeldivamaks muuta. Ja mine tea, äkki ka tõhusamaks. Näiteks aknapesuvahendit on mugavam ja ka tulemuslikum kanda klaasile pihustades, sest nii jõuab see paremini raaminurkadesse. Seega, millest iganes pesuvedelik kokku segatakse, aknaklaasile tasub see kanda pihustades, samal ajal siiski jälgides, et enamik vedelikust satuks just klaasile, mitte ei lenduks kõikjale laiali. Selleks tuleb pihustada 10–15 cm kauguselt klaasipinnast ja piisavalt, et kogu klaas saaks ühtlaselt vahendiga kokku. Aga vabalt võib pesemiseks kasutada ka pehmet švammi, mis tuleb lihtsalt pesuvees märjaks teha.

Välja on mõeldud ka erinevaid, automaatseid ja poolautomaatseid aknapesuriistu. Nende soetamise mõttekus võib jutuks tulla, kui majas on kümnete ruutmeetrite kaupa klaaspinda. Sellisel juhul muudab selline aknapesur töö tõepoolest kiiremaks. Kvaliteet sõltub nii lapi kui kõige moodsama aparaadi puhul aga lõppeks ikkagi töö tegija hoolsusest.

Vahutaolised puhastusvahendid võivad hästi sobida näiteks vannitoapeegli puhastamiseks, mitte eriti aga akende, iseäranis nende väliskülgede jaoks. Viimaseid tasub pesta ikkagi pigem rohke veega kui poolkuivalt nühkides.

Poes müüdavate spetsiaalselt klaasi- või aknapesuks mõeldud vahendite koostises sisaldub enamasti ka alkoholi, nagu auto klaasipesuvedelikuski. Alkoholil on võime mustust kõige paremini lahustada-lagundada. Seda eesmärki teenib näiteks ka sidrunimahlas sisalduv hape, aga – võta või jäta – alkoholi tõhususe vastu see siiski ei saa.

Samas ei soovita koduakendel kasutada autodele mõeldud klaasipesuvedelikku, see on kodutööks lihtsalt liialt karm keemia.

Mis veel keemiasse puutub, siis on soovituslik aknapesuks – kasutatakse siis millist pesuvahendit tahes – kätte panna kummikindad, kõige paremad on sellised, millel tekstiilvooder, et tööd tegevatel kätel oleks ka võib-olla tund või rohkemgi vältava protsessi ajal mugav ja need ei hakkaks higistama.


Tähtsaim on kuivatamine
 

Aknapesuks tasub valida soe ilm, aga püüda seda teha nii, et akendele ei paistaks otsene keskpäevaselt lõõskav päike. Väikeste miinuskraadidega võib pesta siis, kui pesuvahend sisaldab alkoholi ja muidugi, kui endal külm ei hakka. Samas peab ka arvestama, et alkoholi toimel aurustub kord juba klaasile kantud pesuvahend sealt seda kiiremini, mida soojem on õhutemperatuur.

Enne klaasi kallale asumist tasub pesta aknaraamid ja aknalaud. Selleks võib kasutada lihtsalt vett, aga kindlasti teist lappi kui see, millega hiljem plaanite klaaside kallale asuda. Väliste aknaraamide ja -laudade pesemiseks võib kasutada ka tavalist majapidamiskäsna. Ennist sai soovitatud rohke vee kasutamist, aga kui aknad asuvad korrusmajas, tuleb selle juures ikkagi jälgida, et alumise korruse rõdu, seal kuivavat pesu või aknaid oma hoogsa pesemisega täis ei lödistaks. Aknalauda pole mõtet enne klaaside pesemist kuivatada, sest sinna nõrgub niikuinii veel pesuvett.

Akna pesemist on mõistlik alustada välimistest klaasidest, mis on tavaliselt siseklaasidest räpasemad. Nii on võimalik plekke ja jutte paremini märgata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nurkadele, kuhu ulatub kõige paremini pehme nuustikuga.

Vastutusrikkaim töö aknapesu juures on kuivatamine – tähtis on, et kõik veejäägid saaksid eemaldatud. Selleks on tõhus kasutada spetsiaalset klaasikuivatajat, mis on varustatud pehme kummiga ja töötab samal põhimõttel kui auto kojamehed. Alustades akna ülaserva nurkadest ja liikudes allapoole, tuleb sellega suurem vesi klaasilt alla tõmmata. Oluline on, et liikumine oleks sirgelt otse alla, sinka-vonka liigutused on rohkem professionaalidele ega pruugi oskuste puudumisel piisavalt hea tulemuseni viia.

Aga olgu nii või naa, tähtis on, et kumm oleks kogu liikumise aja kindlalt vastu klaasi surutud, liikumine aga olgu võimalikult sujuv. Ning taas tuleb eritähelepanu alla võtta akna nurgad, kuhu kuivataja kumm ei küüni ja mis tuleb ikkagi paberi või lapiga üle käia. Ja veel üks tähelepanek: taburettidele ja diivanilaudadele ronimisele tasub eelistada pika varre otsa kinnitatud klaasikuivatajat!

Ajalehtede kasutamise kohta aknaklaaside kuivaksnühkimiseks on arvamusi seinast seina. Jah, trükivärv võib kemikaaliga reageerides või lihtsalt niiskuse toimel klaasi triibuliseks teha ja seda tuleb korralikult puhtaks saamiseks rohkem nühkida. Aga kui seda ikka südamest teha, saab klaasi ka sel moel lõpuks puhtaks.

Kui puhastustöö tehtud, tuleb klaasipind üle käia kas pehme (nt puuvillase või – veel parem – mikrokiust) klaasilapiga. Õige meetod on liigutada lappi ringikujuliselt intensiivsete liigutustega, ise samal ajal jälgides, et klaas saaks kuivaks ja et pinnale ei jääks tolmujutte või -laike. Seda saab kontrollida klaasi eri nurkade alt vaadates.