Uute, muus osas hästi projekteeritud eramute siseakustikas on kahetsusväärselt tihti probleeme. Tuska teevad nii ruumist ruumi kontrollimatult kanduvad helid kui ka kajavus majas.
Avara ruumi täbarused
Paljudele meeldib, kui hoones on vähe vaheseinu ja üks tegevusruum muutub avaras ruumis sujuvalt teiseks – hoone ühe välisseina äärest näeb takistusteta vastasvälisseinani ja vahepeal pole mingeid uksi vaadet takistamas.
Ent elu koos mürsikute või teismelistega sellises uues avaras kodus ei pruugigi oodatud rahu ja rõõmu pakkuda. Järelkasv kügeleb oma tubades, kuularid kõrvades, ja suhtlus käib enamasti näiteks WhatsApp rakenduse kaudu, sest üle maja karjumine ühest ruumist teise ei toimi. Ja nii juhtubki, kui peres erinevate muusikamaitsete, liig hilja rüperaalist vaadatavate sarjade ja liiga kõva kõlaritest tuleva heli vahel ei suudeta kompromissi leida.
Majas, kus eelpool mainitud nähtused esinevad, pole lihtsalt selle projekteerimise ajal arvesse võetud akustikat ja piisavat ruumide vahelist heliisolatsiooni, mistõttu majaelanikud on häiritud üksteise tekitatud helidest.
Kaja raskendab kõnest arusaamist
Näide uuest eramust – lakooniliselt stiilne interjöör ja siledad pinnad ning maast laeni aknad võivad küll külaliste imetluse teenida, ent kõlaritest kostuv muusika kuuldub segase mürana. Jutuajamisest suurt midagi välja ei tule. Ka kõrvalistuja jutust ei pruugi õieti aru saada. Näide on küll ehk veidi ülepaisutatud, ent probleem on olemas.
Modernne lakooniline arhitektuur minimalistliku interjööriga on akustika suhtes väga suur väljakutse. Siledad, kõvad ja kõrged pinnad peegeldavad heli. Ühekorruselistes majades on harva akustikaga kehvad lood, siiski on kajaefekt sõltuv ruumi suurusest. Kahekorruselistes majades, kus on läbi mitme korruse kõrguvad ruumid, põrandast laeni avarad aknad, minimalistlik sisustus ja tugitoolist kolme meetri kaugusel olev seinateler, pole ime, kui näiteks uudistelugeja jutust, mis telerist tuleb, eriti aru saada pole – see lihtsalt kajab.
Arvesta juba projekteerimisel!
Eramajade siseakustikale ei pöörata tavaliselt tähelepanu ei projekteerimisetapis ega ka ehitamise ajal. Inimeste töökohamiljöös on akustikat üldiselt siiski arvesse võetud, aga miskipärast ei tundu koduakustika samavõrd tähtis olevat. Eramute vaheseinte heliisolatsiooni suhtes norme seatud ei ole ja sedasi võib eramajades lahendada vaheseinad millisel kombel tahes.
Ärksama vaimuga inimesed aga, hakates maja soetama, mõtlevad kodu akustika peale juba enne selle ehitama hakkamist. Tihti on sellised inimesed muusikalise taustaga või tegevad kino vallas.
Praktilisi juhiseid hea akustika saamiseks majja ei ole aga paraku piisavalt leida. Üldplaneeringutes on küll määratud tingimused hoone fassaadiseina suhtes, kui maja ehitatakse mürarikkasse avalikku ruumi. Ja seegi asjaolu ei mõjuta mingilgi määral maja siseakustikat.
Eramus on müratingimused loomulikult kontrolli all hoitavad, kui teatakse, millest müraprobleemid tulenevad.
Ruumide vaheline helisummutus
Selles kirjutises esimesena mainitud maja erinevate ruumide vahel helisummutus ei toimi või on siis ebapiisav. Helid kanduvad häirivalt ühest ruumist teise.
Tüüpilises eramus on ruumid jagatud funktsioonide järgi. Uuema arhitektuuriga hoonetes on aga elutuba, köök ja esik kõik ühes suures avaras ruumis koos. Magamistubadest osa saab kasutada ka mängutoana, õppimiseks või teleri vaatamiseks ja muudeks harrastusteks, nagu näiteks muusikaga tegelemiseks.
Ühtne suur ruum tundub olevat lahe, aga kui samaaegselt vaadatakse telekat, mängitakse ja musitseeritakse, võib tulemuseks olla väljakannatamatu kakofoonia. Läbi õhu kanduva heli teele võib ju küll takistusi püstitada, aga sellega muidugi kõrvaldatakse ühtlasi ka soovitud avarustunne. Avarusemulje saab ka helitõkete puhul saavutada nt kõrgete klaasist paarisustega, mis vajaduse korral saab sulgeda.
Suured avarad ruumid on kohased siis, kui ei ole väikeseid lapsi ja müra. Eramumüügil on sellised ruumid hästimüüvad vaid siis, kui neis viibib vaid üks inimene; sel juhul ei teki mitme inimese samaaegsest jutust kakofooniat.
Magamistubade ja WC usteks ei ole mõtet üritada leida seda kõige odavamat. Vaid mõnekümne lisaeuro eest on saadaval isegi 25 dB vaheuks, mis on tõeliselt tõhus helisummutaja. Pelgalt nn detsibelliustega siiski ruumi päris helipidavaks ei saa. Paljudel käib ehk peast läbi mõte paigaldada lakke ja seintele heliisolatsioonimaterjale, mis aga ei pruugi soovitud tulemust anda, sest antud juhul ei ole tegemist kajaga, vaid heli kandumisega ühest ruumist teise.
Vähesed soovivad oma tubadesse sedavõrd helisummutavaid pinnakatteid, et neil ka õige mõju oleks. Lihtsam on kohe heliisolatsioonitööde alguses takistada heli levikut suures avaras ruumis.
Seinte helikindlamaks muutmine tasub ära
Eramutes ei ole ruumide vaheseinu eriti tihti müratakistuslikult ehitatud. Ruumide vaheseinte helisummutust saab soodsa hinnaga parandada ehitusvilladega. Ehitamise ajal on tehtud kulutus väike, aga tavalises kipsvaheseinas mõjub juba 5–9 dB müra vähenemine selgelt olukorda parandavalt.
Tähtsaim on, et seest täitmata õõnsa seina helid saaksid kaotatud. Ka vana maja seest tühjad seinad on võimalik hiljem helipidavaks muuta. Ühelt küljelt tuleb sein lahti võtta, karkassipostide vahed ehitusvillaga täita ja seinaplaadid seinale tagasi paigaldada.
Heli kandumist ühest ruumist teise saab takistada ka ventilatsioonisüsteemi abil. See aga eeldab, et kõigis ruumides oleks nii sissepuhke- kui väljatõmbe ventilatsioon. Ilma selleta ei ole võimalik ruumi ka hääle edasikandumise suhtes piisavalt helikindlaks teha.
Kui peres on väikeseid lapsi, tasub tähelepanu pöörata ka põrandakatetele. Kui ruumides liiguvad vaid täiskasvanud ja sokkide väel, ei ole oluline, kui kõvast materjalist põrandakate on. Aga laste mängud kõvapinnalisel laminaadil või parketil panevad põranda helisema kui kitarri kõlalaua. Põrand toimib kaja tekitajana. Korkplaadid põrandal parandavad selle akustilisi omadusi ja paks vaip sobib hästi lastele mängupõrandaks.
Olgugi et teismelistegi tubadest vast trummipõrinakindlat punkrit teha pole võimalik, on siiski hea projekteerimistöö ja hoolika ehitustöö tulemusel saavutada selline ruumi heliisolatsioon, et mõõdukal tasemel võib selles kuulata oma lemmikmuusikat või mängida elektrikitarri ja kõlaritest nautida filmiheli, ilma et kõrvaltubade asukad peaksid hakkama kõrvatroppe kasutama.
Kaja kontrolli alla!
Suure eluruumi akustikaprobleeme tuleb hakata lahendama kajaga tegelemisest. Suures ruumis on korduv kaja. Kalgid heli peegeldavad pinnad võimaldavad kajal põrkuda kaua ühelt pinnalt teisele., enne kui heli vaibub. Ja seetõttu ongi sellises ruumis inimkõnest raske aru saada.
Kajaefekt pikeneb sõltuvalt ruumi mahust ja seetõttu esineb seda ühekorruselistes hoonetes harva. Läbi kahe korruse olevates ruumides saab küll samuti akustika sobivaks, hoolimata sellest, milline on interjöör, kui helisummutusega arvestatakse juba projekteerimise ajal.
Näidiseks toodud modernse eramu elutoa akustilisi omadusi saab parandada kahel viisil – vähendades ja liigendades ruumi mahtu või siis lisades absorbeerivat pinnakattematerjali.
Ruumi mahu vähendamine ei ole nii hull ettevõtmine kui ehk tundub. Näiteks loft-korterites annavad rõdud küll lisaruumi, aga justkui alla lastud vahelagedena aitavad suure mahuga ruumis luua ka paremad akustilised tingimused. Siiski ei saa läbi ka ilma kaja pehmendava pinnakattematerjali lisamiseta.
Pehmed materjalid summutavad heli
Heli peegeldumist saab hajutada ebatasaste pindadega, nagu näiteks raamaturiiul (difusioon). Pehmed pinnad, nagu eesriided, vaibad ja pehme mööbel summutavad heli edasikandumist otsesuunas (absorptsioon). Järelkaja kestus on võrreldav absorptsiooni hulgaga.
Kõlarikkasse ruumi on vaja heli summutavaid materjale. Lisaks sisustusele võib paigaldada heli summutavaid tooteid seintele ja võimaluse korral ka lakke. Helisummutusmaterjalid peavad olema piisava paksusega, et need oleksid mõjusad. Selliselt suudetakse summutada ka keskkõrgeid helisid. Ja et keskmiselt kõrgeid helisid summutada, peab helisummutuskiht olema mitu sentimeetrit paks.
Ka pinnakattematerjalide valikuga saab heli peegeldumist mõjutada. Akustilised laematerjalid või juba mainitud, akustiliste omaduste poolest hea korkplaat põrandal, parandavad akustikat.
Mingeid nõiakunste olemas ei ole: et vähendada ruumi kajavust, tuleb vähendada selle mahtu või lisada absorptsiooni.
Mitmeid võimalusi
Olemasolevas elutoas tagantjärele akustika parandamine ei ole raske ega pruugi ka hinnalt kallis olla.
Kõrge ruumi lae akustiliste materjalidega katmine üksi ei aita – ka seinte ülaosad laest allpool tuleb helisummutusmaterjalidega katta. Rusikareegel on, et lakke ja seinte ülaosale paigaldatavat akustilist materjali peaks olema pool ruumi põrandapindalast. Kui sisutuse või ruumi piirete pinnakattega ei ole võimalik midagi ette võtta, on võimalused akustika parandamiseks peaaegu olematud, ja keda helid ja müra väga häirivad, peaks siis lihtsalt kõrvatroppe kasutama.
Akustika paremaks!
■ Müügil on mitmesuguseid ruumi akustika parandamise tooteid. Akustilisi urbseid tooteid valmistatakse näiteks mineraalvillast, vahtplastist ja tekstiilkangastest.
Akustilised plaadid on hea vahend heliprobleemide parandamiseks nii eesruumides kui ka kõrges elutoas. Akustilised plaadid võib pinnaviimistlusega muuta endale meelepäraseks. Olemas on ka juba kunstiliselt kujundatud akustilisi plaate. Akustilised plaadid kinnitatakse kas mehhaaniliselt (näiteks kruvidega) või siis liimimisega aluspinnale.
Rohkem küll suurtesse avalikesse ruumidesse mõeldud akustilisi valgusteid või eesriideid võib proovida kasutada ka kodudes. Eesriiete abil saadakse helisummutav efekt aknaeesriietele lisaks ka siis, kui eesriided katavad seinu.
Eeskuju ühiskondlikest ruumidest
Ühiskondlikes ruumides on kasutatud ka akustilisi pritspindu. Seda moodust sobib rakendada ka eramus.
Ühiskondlikest ruumidest tuntud ripplaed on hea moodus lagede akustika parandamiseks. Ripplae peale saab paigutada ka torustikke ja juhtmestikke. Akustiliste kipsplaatidega võib ühtselt katta nii lae kui seinad, mis on üsna dekoratiivse väljanägemisega. Akustilised kipsplaadid on värvitavad, neid võib taas ja taas üle viimistleda.
Abi akustikaprobleemidele
Uute eramute projekteerimisel peaks arvesse võtma kogu pere erisoovid ja vajadused – siis saab ehitada just vastavad akustiliselt sobivad ruumid kas pillimänguks või muusika kuulamiseks. Ka maja ühiskasutusruumides saab arvesse võtta pererahva erinevaid vajadusi. Pikad raamaturiiulid näiteks mõjuvad ruumi akustikale juba niikuinii, samuti maalid seintel.
