Kuidas roostest tõhusalt vabaneda?
Ain Alvela
rooste
Rooste on eemaldatud, kui kaitsevahendiga töödeldud metalli kriimustades ilmub nähtavale haljas raud. | Ain Alvela(Maaleht)

Rooste sööb metalli kiiremini kui me tavaliselt arvata oskame. Nii võib ehe ja haljas metall niiskes ja soojas keskkonnas seistes juba vaevalt nädalakesega pruunika korrosioonikihiga kattuda. Ja see on kindel märk sellest, et roostetamise protsess on alanud ja metall vajab kiires korras kaitset.

Rahva seas levib teadmine, et tõhus roostesurm on tavaline toiduäädikas – mida kangem, seda parem. Tõsi: ka sellisel moel saab vähemalt osaliselt roostest vabaks, kuigi ilmselt tõhusam on äädikat kasutada veekeetjatest, aurutriikraudadest ja kohvimasinatest katlakivi eemaldamiseks.

Iga hape eemaldab roostet

Rohkem või vähem sööb roostet iga happeline aine, näiteks koola, aga kui tegu juba suurema pinnaga kui köögitarbed või laik kraanikausis, tuleb lahendust ja abi otsida ikka spetsiaalsetest korrosioonitõrje ja -kaitsekemikaalidest. Ja mitte ainult – tänapäeval on saadaval ka vesilahuselisi või suisa bioloogilistest algmaterjalidest valmistatud roostetõrjevahendeid: enam ei kehti reegel, et mida tugevam hape, seda tulemuslikum roostetõrje. Koduses majapidamises ja aias vajavad kaitset rooste eest näiteks aiapostid, keevis- või sepisaiad, aiaväravad, võib-olla trepp või redel pööningule, garaažiuks jm mustast metallist valmistatud detailid.

Kui tehakse uut aeda, võib muidugi kasutada juba eelnevalt tsingitud või kroomitud aiaposte, mis juba vastavalt kuumtöödeldud ja mille külge rooste vähemalt esimestel kasutusaastatel ei tohiks hakata. Vanad mustast metallist osised vajavad aga aeg-ajalt siiski hoolitsevat kätt, sest rooste on metallile nagu mädanik puidule – hooldamata materjal võib ootamatult kiiresti sootuks hävineda. Muide – kõige sagedamini hakkab rooste kõigepealt levima keevituskohtadest. Keevitus on juba oma olemuselt oksüdeerumist soodustav protsess ja kui keevisekohti kohe kaitsma ei asuta, on rooste seal kiire arenema ja edasi levima.

Värvi all elab rooste edasi

Maalri- ja remonditarbeid, sh roostetõrjevahendeid maale toova ja ka hulgi müüva OÜ Fere juhataja Tauno Piirikivi märgib, et tõhusam on hooldada metallpindu selliselt, et sinna üldse roostet ei tekiks. Selleks tuleb raud enne üle värvida, kui sinna korrosioon tekkima hakkab. Rooste (Fe2O3) tekkimiseks on teadupärast tarvis hapnikku, mida keskkonnas ikka leidub, ja niiskust – ka seda on ümbritsevas õhus alati. Puhta metallpinna ülevärvimine kindla metallivärviga takistab hapniku ja niiskuse pääsu metalli endani ja selle tõttu ei teki ka roostet.

Asi muutub kardinaalselt, kui peaksime üle värvima juba roosteplekkidega kaetud metalli. Korraks võime saada küll päris kena tulemuse, aga õige pea võib märgata, kuidas värv teatud kohtades, seal, kus pind oli roostetanud, kobrutama hakkab ja mida aeg edasi, seda rohkem pinnalt maha pudeneb.

"See on isetekkeline reaktsioon. Tüüpiline näide juba roostetanud pinna värvimisest on see, kui värv õige pea mullitades maha hakkab kooruma," kirjeldab Tauno Piirikivi. "Kui rooste on juba olemas, pole sellele enam vaja ei hapnikku ega niiskust. Ja kuigi pind on üle värvitud, levib rooste muudkui edasi."

Et sellist tühja tööd mitte teha, tuleb metallpinda hooldades rooste kõigepealt maha saada. Sajaprotsendiliselt maha saada, rõhutab Piirikivi. Põhimõtteliselt peab metalli pind olema ehe ja haljas, alles siis on selle värviga katmisest kasu ja see värv pakub tõepoolest metallile ka kaitset.

Metallipinda võib puhastada käsitsi terasharjaga; kui puhastamist on rohkem, võib kasutada käsitrelli otsa paigaldatavat terasharja. Kui pind on juba tugevasti korrodeerunud ja materjal veel piisavalt tugev, võib puhastamiseks kasutada ka spetsiaalseid metallpindadele ette nähtud lihvkettaid. Terasharjadest agressiivsemad on mustast traadist harjastega harjad, messinguga kaetud traadist harjad on pehmemad. Seega: kui on tegemist paksu roostekihiga, tasub see kõigepealt tugevama harjaga töödelda ja seejärel pehmemaga üle käia. Kui eesmärk on võimalikult sile pind, võib lõpuks seda lihvida spetsiaalse liivapaberiga.

Vahend muudab töö lihtsamaks

Igatahes peab pind olema ideaalselt puhas. Kui see on saavutatud, tuleb pind esmalt niiskust tõrjuva kruntvärviga üle värvida ning pärast selle kuivamist võib värvida juba põhivärviga. Roostetõrjevahendeid juba kaugele arenenud roostest või üldse roostekihist lahtisaamiseks on laias laastus kaht liiki: juba pikalt kasutuses olnud ortofosforhappel põhinevad "roostesurmad" (jätavad pärast kasutamist metalli pinnale värviga mittenakkuva kihi, mis tuleb enne värvima asumist lahustiga eemaldada) ja uuenduslikud vahendid, mis sellist kihti ei jäta, mistõttu sellele võib pärast kuivamist kohe kruntvärvi kanda.

Korrosioonitõrjevahendite kasutamise eesmärk on esmalt töö lihtsamaks muutmine, sest kui tegemist on suhteliselt õhukese roostekihiga, ei vajagi pind eraldi terasharjaga ülenühkimist. Vahendit võib kasutada paar-kolm korda – oluline on, et uue kihi võib peale kanda siis, kui eelmine on täielikult kuivanud. Pind on puhas, kui see olenevalt vahendist muutub kas suisa mustaks, hallikaks või valkjaks ning sellest ei kuma enam läbi rooste tumepruunikaid plekke.

Piirikivi sõnul on tõhusaim ja ka vahendit säästvaim selle pinnale kandmine pintsli abil – nii ei lenda vahend lihtsalt õhku laiali ning jõuab edukalt kõigisse nurkadesse ja soppidesse. "Eesmärk on, et rooste raudoksiid reageeriks metalli pinnal täielikult kaitsevahendiga ära," selgitab Tauno Piirikivi. "Tekkiv ühend ei tohi ise enam sisaldada hapnikku ega vesinikku. Rooste on selliste ainete jaoks piltlikult öeldes nagu leib. Kaitsevahend sööb metalloksiidi sõna otseses mõttes ära. Mida paksem roostekiht, seda rohkem vahendit tuleb panna."

Tõhus mikroorganismide ja ensüümide segu

Biolagunev puhastusvahend rooste eemaldamiseks metallidelt on ka Eco-Bio-Rostfrei, mida müüb OÜ Rarylog. Seda võib kasutada kontsentraadina, mida enne kasutamist tuleb lahjendada veega vahekorras 1:6. Rooste eemaldamiseks on olemas ka geel, mille kasutamine on põhimõtteliselt sarnane kontsentraadi kasutamisega. Geeliga tasub puhastada suuremaid metallesemeid, mida ei saa kontsentraadivanni panna. Kontsentraati kasutades tuleb metalliosad asetada lahusega täidetud vanni. Protsessi kiirendamiseks võib lahust soojendada kuni 50 °C-ni. Reaktsiooni toimumist soodustab ka lahuse segamine.

Vahendi toime kindlustamiseks puhastada metalliosad eelnevalt õlist, rasvast või muudest määrdeainetest ning erinevate lahustite jääkidest. Rooste eemaldamiseks kuluv aeg sõltub roostekihi paksusest ja tüübist ning jääb tavaliselt poole ja 12 tunni vahele. Puhastamisprotsessi võib lõpetada, kui rooste on metallilt kergesti maha hõõrutav. Rooste taastekke vältimiseks on soovitav kasutada korrosiooni inhibiitoreid (korrosioonikaitse vahad, õlid jne) või detailid kruntida. Valmistatud lahust võib kasutada mitu korda 7 päeva jooksul.

Sarnased artiklid