Täna on oma toa olemasolu elementaarne. Korteris ja mitme lapsega peres tuleb tuba õe või vennaga jagada, aga see on ikkagi oluliselt parem, sest annab võimaluse muust elamisest eralduda.
Omaette olemise võimalus on õppimise seisukohalt äärmiselt oluline. Nüüdisajal on paljudes kodudes mitu telerit, rohkem kui üks arvuti, rääkimata pihku mahtuvatest nutivahenditest, mis kõik tegelikult segavad keskendumist lugemisele ja süvenemist õppematerjalidesse.
Õppimist soosiva lastetoa esimene eeldus on seega see, et siin peab laps saama end muust maailmast välja lülitada. Koduse füüsilise keskkonna mõju teadmiste omandamisele ei maksa ka muus osas alahinnata.
Oluline silma alla, ebaoluline silma alt ära
Et koolijütsil oleks lihtsam suunata fookus õppimisele, tuleks kõik tähelepanu äratavad elemendid nägemisväljast eemaldada. Seetõttu tasub panipaikade ja hoiukohtade valikul lähtuda 50:50 põhimõttest ehk pooled kapid ja riiulid on kinnised, pooled avatud.
Avatud riiulitel peab olema ainult vajalik ja oluline - raamatud, tehnikaseadmed, õppevahendid, kirjutustarbed jms. Kõik muu, mis on seotud hobide, meelelahutuse või mängimisega, olgu võimalusel sahtlis või kapis.
Nägemismälu on noortel hästi arenenud, mistõttu võiks koolilapse toas igal juhul olla raamatutega täidetud riiul. Siis harjub laps maast madalast pidama trükisõna millekski loomulikuks. Lisaks jäävad lapsele teoste ja autorite nimed raamatuseljalt meelde ka siis, kui ta konkreetset üllitist kunagi lugenud ei ole.
Valgust peab olema piisavalt
Paremakäelisel lapsel peab laua taga istudes langema lambivalgus vasemalt, vasakukäeliselt paremalt poolt. Laualamp peab kirjutuslaual kindlasti olema, pelgalt laelambi valgusest ei piisa. Eraldi valgusallikas peaks olema ka voodi juures - see võib olla seina- või põrandalamp.
Narivoodi puhul peab kummagi aseme juures olema eraldi valgusti. Nii on mõlemale lapsele silmasõbralikum ja ka mugavam, kuna lampi saab voodis olles sisse-välja lülitada ning valguskuma teist ei häiri.
Kuna konkreetse lambi valik sõltub paljuski voodist (kas valgustit saab voodi külge kinnitada või pigem seinale), tasub tutvuda veebipoes Kaup24.ee pakutavate kahekordsete vooditega.
Arenev organism vajab puhkust
Laua taga istumine muutub ühel hetkel koormavaks, mistõttu eelistab enamus õpilasi lugeda raamatut, õpikut või konspekti voodil lesides. Voodi roll lapse mugaval õppimisprotsessil on seega tähendusrikas mitmel moel, sest peale mugava äraolemise, on see ka koht väljapuhkamiseks.
Voodiraamil on puhtalt esteetiline väärtus, see ei määra aseme mugavust nii palju kui madrats. Lapse voodis peaks olema antiallergiliste omadustega, et ennetada tolmuallergia või astma välja arenemist.
Lapsed ise eelistavad pigem liiga pehmet küljealust, aga see ei pruugi olla kasvava keha jaoks kõige etem. Kompromissina võib kasutada põhimadratsina pehmet viskoelastset madratsit ja pealmisena natuke kõvemat, aga see-eest ergonoomilist kattemadratsit.
Mitmekülgse valiku erineva mõõdu ja sisuga madratseid leiad siit. Päevasel ajal võiks voodil olla hulk patju, mis aitavad tekitada mugava lugemispesa.
Oma laud ja tool
Ei ole vahet, kas poiss või tüdruku on üksi toas või jagab seda õe-vennaga, tähtis on, et igal lapsel peab olema päris oma laud ja oma tool. Siin ei ole küsimus niivõrd privaatsuses, kuivõrd laste füüsilistes erinevustes - laua ja tooli kõrgus on seotud lapse kasvuga.
Kirjutuslaua taga arvutiga töötades või kirjutades peab laps istuma õiges asendis: jalalabad maas ja käed-põlved 90-kraadise nurga alt kõverdatud. Arvutiekraani õige kaugus silmadest on käevarrepikkus.
Kahe lapsega toas on hea lahendus piki seina jooksev lihtne kirjutuslaud või L-tähe kujuline laud.
Kuna kahe lapse kasutatava laua kõrgust ei saa reguleerida, tuleb seda igal juhul teha tooliga - see peab olema ergonoomilise seljatoe ja muudetava kõrgusega.