Miks jalakrambid tekivad ja kuidas neid leevendada?

Miks jalakrambid tekivad?

Jalakramp tekib siis, kui lihas tõmbub ootamatult ja tahtmatult kokku ega lõõgastu kohe. Kõige sagedamini esinevad krambid säärelihastes, kuid need võivad haarata ka labajalgu ja reisi. Valu võib kesta mõnest sekundist mitme minutini ning lihas võib jääda hellaks ka pärast krambi möödumist.

Mayo Clinicu andmetel võivad jalakrampe soodustada lihaste ülekoormus, vedelikupuudus ja pikalt ühes asendis viibimine. Samuti võib nende tekkimisega olla seotud kaaliumi, kaltsiumi või magneesiumi vähesus organismis. Sageli ei õnnestu aga krambi täpset põhjust kindlaks teha.

Mõnel juhul võivad jalakrambid olla seotud ka teatud ravimite või terviseprobleemidega, näiteks närvide ja vereringe häiretega.

Miks tekivad jalakrambid just öösel?

Öised jalakrambid tekivad tavaliselt ootamatult ja võivad inimese une pealt üles äratada. Kõige sagedamini esinevad need säärelihastes ning põhjustavad tugevat valu.

Cleveland Clinicu selgituste kohaselt võib öiste jalakrampide tekkimist soodustada pikaajaline istumine, lihaste liigne koormamine ja vähene liikumine. Krampide esinemise tõenäosus suureneb ka vanusega.

Kuigi öised jalakrambid on enamasti ohutud, võivad sagedased valulikud lihaskokkutõmbed häirida und ja mõjutada enesetunnet järgmisel päeval.

Kuidas jalakrampi leevendada?

Kui jalga tabab kramp, võib abi olla lihase ettevaatlikust venitamisest ja masseerimisest. Mayo Clinicu soovituste järgi tuleks säärekrambi korral jalg sirutada ning tõmmata labajalga ja varbaid aeglaselt enda poole. See aitab pinges lihast venitada.

Leevendust võib pakkuda ka püsti tõusmine ja ettevaatlik kõndimine. Samuti võib proovida lihast õrnalt masseerida.

Pinges lihase lõõgastamiseks võib kasutada sooja kompressi või võtta sooja dušši. Kui lihas jääb pärast krampi valulikuks, võib abi olla ka külmakompressist.

Oluline on vältida järske liigutusi ja tugevat venitamist, mis võivad valu süvendada.

Kuidas jalakrampe ennetada?

Jalakrampide ennetamisel on oluline regulaarne liikumine ja piisav vedeliku tarbimine. Eriti tuleks vedelikutasakaalule tähelepanu pöörata füüsilise koormuse ja kuuma ilmaga, kui organism kaotab higistades rohkem vedelikku.

Cleveland Clinicu soovituste järgi tasub vältida liiga pikka järjestikust istumist ning leida päeva jooksul võimalusi jalgade liigutamiseks.

Kui jalakrambid esinevad sageli, tasub tähelepanu pöörata ka igapäevastele liikumis- ja toitumisharjumustele.