Miks Lennusadam nii suur sai?

kodus.ee
Lennusadamas paiknevad ehitised sobisid ideaalselt ruumipuuduses vaevlevale meremuuseumile. | Tõnu Ojala

Vesilennukite angaaride rajamine aastail 1916–1917 oli revolutsiooniline samm ehitusvaldkonnas, sest tol ajal enneolematult suuremahulised angaarid lausa rabasid oma mastaapsusega ning avaldavad muljet tänapäevalgi. Miks see angaar ikkagi nii suur sai, sellele leiad vastuse EV 100 raames ilmunud erilehest TM Tehnikasajand.

Sajandi suurprojektiks ja samas üheks tänuväärseks teoks sai aastakümnete jooksul võõrvõimu poolt täiesti käestlastud hoonekompleksi remontimine, kaasajastamine ning ruumidesse põneva Eesti mereajalugu ja -tehnikat kajastava ekspositsiooni ülespanemine. 

Miks ehitis nii suur sai? Aga seepärast, et angaarid projekteeriti tolleaegse Venemaa ühe väga võimsa, nelja mootoriga pommituslennuki Ilja Muromets hiiglaslikke mõõtmeid arvestades. Peeti silmas, et angaaride uksest mahuks sisse ja sees saaks ringi pöörata kuni 30meetrise tiivaulatusega õhusõiduk. Kuid läks nii, et vägilasest lennuk oma uut kodu kasutada ei jõudnudki ja Lennusadam oli kuni nõukogude anastajate saabumiseni noore Eesti vabariigi merelennusalga käsutuses.
Okupatsiooniaastail hävimise äärele viidud angaarid pääsesid kõige hullemast tänu taasiseseisvunud Eesti Vabariigile, kes sai ebaseaduslikult ärakanditud vara riigi omandusse tagasi. 
Angaaride ehitus-tehniline seisukord oli ülihalb, sest 95 aasta jooksul polnud neid praktiliselt üldse remonditud. Ajahammas oli aastakümnetega raudbetoonist koorikkatused pudedaks ja praguliseks muutnud ning jäi üle vaid kaks valikut – kas lasta unikaalsetel ehitistel lõplikult laguneda või taastada need nii ruttu kui võimalik. 

Lennusadamas paiknevad ehitised sobisid ideaalselt ruumipuuduses vaevlevale meremuuseumile. Professor Karl Õiger kutsus Soome kolleegid hoonete seisukorda hindama ning nood leidsid, et taastada pole seal enam eriti midagi. Liiga palju leiti kohti, kus terasarmatuuri meenutasid vaid roostetriibud ning kunagine kõva betoon oli aja jooksul muutunud üheks ebamääraseks karboniseerunud aineks. Eriti kehvas seisus oli merepoolne kuppel ning see poleks spetsialistide sõnul enam kahte talvegi vastu pidanud. Kuid tänu Karl Õigeri, Heiki Ontoni ning KOKO Arhitektide tehtud suurele tööle koostati põhjalik projekt ja otsustati ajaloolised angaarid ikkagi taastada.

* EV 100 raames ilmus ajakirjal Tehnikamaailm lisaväljaanne TM Tehnikasajand, mis heidab ülevaatliku pilgu meie tehnikasaavutuste võitudele ja kuulsamatele inimestele. Loomulikult ei puudud sealt Skype ja ID-kaardi edulugu. Muide, Eestil on ette näidata ka saavutusi kosmose valdkonnast.
Kõiki põnevaid lugusid saad lugeda eriväljaandest TM Tehnikasajand, mis ilmus EV 100 raames. 
Lisaväljaande hind on 5,90 eurot. 

Sarnased artiklid