Uurimata on selge seegi, et üsna paljudel meist hakkab teinekord pea ringi käima ka siis, kui karusselliga ei sõida või liiga kiiresti valssi ei keeruta. Uuringute järgi aga johtub umbes 85 protsenti pearinglustest otseselt rikkest sisekõrvas.
Väike, ent tubli taasakaaluhoidja
Kõrvad pole loodud ainult kuulmiseks ja tüütu vaigu kogumiseks, vaid selle sisemuses peidab end imepisike tasakaaluelund, kus toimub pelgalt kõrvapesija jaoks midagi müstilist.
"Mõlemas sisekõrvas on kolm poolringkanalit, milles voolab vedelik, endolümf. Selle liikumisele reageerivad retseptorid. Need ärrituse vastuvõtjad on ühenduses tasakaalunärviga, mis läheb otse väikeajusse. Lisaks on selles vedelikus väikesed kaltsiumiosakesed, mille liikumine ja paiknemine on samuti olulised. Kui kõik sisekõrvas toimib normaalselt, tagabki see meile tasakaalu ja õige koordinatsiooni," selgitab dr Truuverk lihtsustatult.
Sisekõrval on tasakaalu hoidmisel küll väga tähtis osa, kuid mitte ainult temal. "Aju saab selleks vajalikke signaale ka nägemise, puutetundlikkuse, lihaste ja kõõluste kaudu. Need annavad ajule signaale ja see omakorda edastab need muudesse organitesse, andes teada, kuidas nad käituma peaksid, et keha tasakaalus püsiks." See on keeruline vastastikune süsteem, kusjuures signaalid liiguvad kosmilise kiirusega.
Kõik algab äkki ja päris piinavalt
Mõnikord aga see müstiline ja kosmiline süsteem streigib, mistõttu pea käib ringi. "Sisekõrvast põhjustatud pearinglus ehk vertiigo hakkab tavaliselt järsku, näiteks hommikul pärast ärkamist. Tõused üles ja tekib pearinglushoog, mis mingis kindlas pea asendis on eriti tugev, asendi muutudes aga pööritus leeveneb. Võid tunda, et ise pöörled või käivad asjad-seinad su ümber ringi. Igal juhul on enesetunne tohutult halb, sest sageli kaasnevad iiveldus ja oksendus," kirjeldab tohter. "Selline pearinglus võib tabada hoogudena – paar minutit on, siis jälle mitte –, kuid võib kesta ka püsivalt ja kauem. Ja loomulikult tuleb siis olla väga ettevaatlik, sest oht kukkuda on suur."
Ka öösel magades muutub meie pea asend. Võiks järeldada, et sisekõrvarikkest käib pea ringi ka pikali olles. "Ka seda võib ette tulla, sest pea asend muutub näiteks siis, kui magame selili, keerame külili ja vaatame äratuskella. Aga öösel me muidugi magame ega mäleta seda hommikul, kuid need, kellel on unehäired ja kes ärkavad, võivad pearinglust tunda küll."
Tohter toonitab, et sisekõrvast tekkinud pearinglusesse tuleks suhtuda tõsiselt ja see vajab kindlasti arstiabi – iseenese tarkus ja maarohud siin ei aita.
Sisekõrva töö segajaid on mitu
Loomulikult tekib küsimus, mis juhtub tasakaaluelundis, et ta meid ühtäkki alt veab. "Seal võib olla mitmesuguseid häireid," nendib kõrvatohter. "Näiteks kui need tillukesed kaltsiumiosakesed tasakaaluelundis sadestuvad kuskile valesse kohta, siis lähevad ajusse valed signaalid ja sellest tekibki pearinglushoog. Ménière'i tõve korral aga on endolümfi liiga palju, mistõttu tekib sisekõrvas hüdrops ehk liigne vedeliku kogunemine. See takistab samuti tasakaaluelundi normaalset tööd."
Dr Truuverk nimetab häirijatena veel kõrvatraumasid, kõrvapõletikke ja viirushaigusi, mis sisekõrva talitlusele halvasti mõjuvad ja võivad samamoodi pea ringi käima panna. "Tihti võib näiteks mõne seedevaevuse esimene sümptom olla pearinglus ja iiveldustunne. Enteroviirused annavadki sageli kõigepealt märku just sellega ja alles siis läheb kõht lahti."
Erilisi eneseabinippe ei ole
On selge, et pearinglusega kimpus oleval inimesel ei ole näiteks telefonihelina või uksekella peale mõistlik nagu vedrust üles karata. "Kui tõused püsti ja tunned, et sul pea käib mis tahes põhjusel ringi, siis see võib olla sellest, et tegid seda liiga kiiresti. Sel juhul võiks korraks tagasi pikali heita ja lasta ringlushool üle minna; seejärel tõusta mõne aja pärast hästi aeglaselt voodiäärele istuma. Kui enesetunne on veidi parem, siis pikkamööda püsti. Kui pea käib ikka ringi, võiks veel korraks istuda. Ikka enesetunde järgi, põhiline on mitte tõusta järsku," soovitab Carina Truuverk. Tohter toonitab sedagi, et toeks on mõõdukas liikumine ja sporditegemine ning see, et kehakaal ei tõuseks, ehk tervislik eluviis üldse.
