Eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aasta ringi olema 40–60%. Talvised kütmised muudavad õhu oluliselt kuivemaks. Kasutades lisaks vesiküttega radiaatoritele ka elektrilisi puhureid või küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus ruumiõhus langeda isegi alla 20%. Siis tuleb olla ettevaatlik: liigne kuivus mõjub halvasti nahale ja limaskestadele (nina ja suu). Tulemuseks on kihelevad silmad, kuiv ja veritsev nina ning rahutu uni. Lihtsaim viis asja parandada on kasutada õhuniisutajat, tuulutada korrapäraselt eluruume ja kasvatada toalilli, kes aitavad reguleerida õhuniiskust (näiteks kummipuu).
Suure osa ajast veedavad inimesed tööl, mistõttu on kontoriruumide sisekliima tervise seisukohalt väga oluline. Õhku mõjutavad ka viimistlus- ja sisustusmaterjalid, mis mõnel juhul võivad normaalsest suurema tundlikkusega inimestel põhjustada allergiat. Seda nähtust nimetatakse haige hoone ehk ruumiõhu sündroomiks. Haige hoone ärritab tundlikke inimesi.
Hädad, mida tekitab ruumiõhu sündroom:
* nahk: sügelemine, kerge punetus ja ketendus kuni päris ekseemini
* nina: nohu või ninalimaskesta kuivus
* silmad: pisaravool, sügelemine, kuivus, võõrkehatunne
* kurk: tükitunne kurgus
* kopsud: kuiv köha, sagedad hingamisteede haigused kuni astmani välja
* muu: peavalud, keskendumisraskused.
Nina tuleb paar korda päevas loputada füsioloogilise keedusoolalahusega ja seejärel pihustada ninna apteegis käsimüügis olevaid õlisid (seesamiseemneõli, astelpaju-saialilleõli).
Allikas: kõrva-nina-kurguarst Mare Kalvet
