Liivmullad. Nii sõre liiv (saviosakesi 0–5%) kui sidus liiv (savi 5–10%) on olemuselt soojad, hea õhustatavusega, kuivapoolsed, sobivad mulla parandamiseks. Ei seo eriti vett ega toitaineid, sest puudub orgaaniline osa. Sobivad vähenõudlike taimede kasvatamiseks. Kapillaarvee liikuvus ülemistesse kihtidesse on neis väike (või puudub üldse). Seetõttu tuleks vältida suuremaid kevadisi maaharimistöid ning toimetada labida ja hargiga pigem sügisel. Liivmuldade toitainesisaldust ning kapillaarvee liikuvust saab parandada orgaanilise aine lisamisega.
Saviliivmullad. Savi koostises 10–20%. Heade taimekasvatuslike omadustega soojad, küllaltki toitainerikkad, hea õhustatavusega, mõõduka veeläbilaskvusega, toimiva kapillaarse tõusuga, hea haritavusega. Pikkade põuaperioodide suhtes tundlikud ja võivad moodustada väga kõva pinnapealse kooriku.
Liivsavimullad. Kerge liivsavi (saviosakesi 20–30%), keskmine liivsavi (savi 30–40%), raske liivsavi (40–50%). Sobivad raskemaid muldi eelistavate taimede kasvatamiseks, võivad vajada juurde kergemaid komponente. Omadustelt sarnanevad saviliivadega, kuid on külmemad, niiskemad, samas aga toitainerikkamad. Küllaltki põuakindlad. Nendel muldadel on hea kapillaarse vee liigutamisvõime, kuid see toimub võrdlemisi aeglaselt, seega ei kata kapillaarvesi kogu taimede veevajadust.
Mulda tuleb harida õige niiskustaseme juures, nii on lihtsam. Liiga kuivades tingimustes on mullakamakate tekkimise oht, liige niisketes aga suurem võimalus, et muld kleepub tööriistadele. Ilmastiku, juurte jne toimel nende muldade omadused paranevad.
Savimullad. Savimuldades on ülekaalus füüsikalise savi osakesed (Ø 0,05 mm): kerge savi (50–65%), keskmine savi (65–80%), raske savi (üle 80% koostisest). Raskelt haritavad, külmad, halva õhustatavuse ja veeläbilaskevõimega, esineb liigniiskust; kuivanult pragunevad, samas toitainerikkad.
Huumusesisaldus on sageli suurem kui teistes muldades. Kuivades ei moodusta nad koorikuid ning külmudes/sulades ja kuivades/niiskudes paraneb nende struktuur. Kui savi kuivab ilma külmumata, muutub see raskesti haritavaks. Pikalt veega küllastununa on savimullad kleepuvad ja väga veekindlad. Märgades tingimustes on oht tihese tekkimiseks, selle vältimiseks vajab savi parandamist kergemate komponentidega.
