Et kodumasinad töötaksid laitmatult võimalikult kaua, vajavad need korralikku hooldamist. Valed kasutustingimused ja –viisid vahendavad seadme eluiga ja jõudlust, samuti kasutusohutust ning suurendavad elektrikulu.
Masina või seadme töökorras hoidmine on tarbija ülesanne, remontimine aga juba proaessionaali mure. Vajalikud parandustööd tuleks tellida kiiresti, vältimaks suuremaid kahjustusi. Aga kust saab teada, kuidas masinat korras hoida? Selleks on kasutusjuhend. See on mõeldud kasutamiseks. Kui juhiseid järgitakse, on masina töötamine tagatud. Kui kasutusjuhend on kadunud, võib uue saada maaletoojalt või tootjalt.
Tarbijad ei viitsi sageli kasutusjuhendit lugeda. Tänapaeval on tarvis vaid pisut pealehakkamist, sest tarbija võib kasutusjuhendi masina tootenumbri järgi leida ka internetist, paraku küll mitte alati oma emakeeles. Mõnikord on vaja teada ka masina mudelit ja seerianumbrit.
Neid vajatakse ka siis, kui tellitakse seadme hooldust või varuosi. Inimeste laiskus tuleb muidugi remondifirmadele kasuks. Garantii ei kata väärast kasutamisest põhjustatud rikkeid.
Nõude- ja pesumasinad lakkavad pesemast, kui neid regulaarselt ei hooldata. Hea nõuanne on kõikide masinate kasutusjuhendid ühte kausta kokku koguda.
Puhasta vähemalt ebemefiltrit
Remondifirmasse helistatakse tavaliselt siis, kui pesumasin järsku vett ei väljuta. Kõigepealt oleks tark kontrollida, kas ehk ebemefilter pole ummistunud. Ebemefilter asub masina alaosas ümara ketta taga. Kui ketas ära võtta, saab filtri eemaldada ja siis jooksva vee all puhtaks pesta.
Endast lugupidav remondimees küsib kõigepealt põhilisi asju. Oleks ju piinlik minna kohale, võtta veevõtupumbast välja sinna pudenenud münt ning küsida kolmeminutilise visiidi eest kopsakas summa.
Sarnane probleem on külmikusse valgunud vesi. Põhjuseks on sulamisvee äravooluava ummistus külmiku tagaseinas, mille saab kõrvaldada näiteks traadijupiga natukene urgitsedes.
Nõudepesumasin pole prügikast
Kodumasinate remontijaile annavad kõige enam tööd nõude- ja pesupesemismasinad. Paljud kasutavad nõudepesumasinat ikka prügiveskina. Kui taldrikult ei pühita ära kanaluid ning muid toidujäätmeid ja kõik pannakse masinasse kiirpessu, siis ummistab kogunev rasvahulk õige varsti masina torud.
Nõudepesumasinas jäävad suuremad toidutükid jäätmesõela kinni. Seepärast tuleks regulaarselt sõel välja võtta ja harjaga puhtaks pesta. Seda võiks teha igal nädalal. Tänapäevaste pesumasinate puhul on see veelgi olulisem, sest vett kasutatakse vähem kui varasematel aastatel. Kui jämedat sõela filtrit ei tühjendata, võib osa veest jääda pesu- ja loputustsüklite vahel vahetumata.
Filtrid asuvad nõudepesumasina põhjas, pöörleva veeotsaku juures. Jämefiltrit on lihtne eemaldada, peenfiltrit aga saab mõne mudeli puhul kätte vaid kruvikeeraja abil.
Kui peena filtri väikesed augud ummistuvad, ei saa ringluspump küllalt vett, mistõttu masin peseb nõrgalt. Mõnedes masinates ajab ummistunud peensõel sassi veekoguse kontrollimise ja masin võib liiga palju vett sisse võtta, tagajärjeks võib olla veekahjustus.
Pihustustoru otsakuid ummistavad näiteks pipraterad ja kalarootsud. Pihustustoru on kõige mugavam pesta pudeliharjaga, augud saab puhtaks hambaorgiga. Kui nõud tunduvad karedad ja joogiklaasid näevad välja hallid ning nõudepesumasina sisekorpus on plekiline ja tuhm, on masinasse tekkinud katlakivi. Seda võib koguneda ka veeotsakutesse. Katlakivi tõkestab veevoolu ja halvendab pesutulemust.
Vähemalt kord aastas tuleks nõudepesumasinat puhastada spetsiaalselt nõudepesumasina jaoks mõeldud pesuvahendiga, mis sisaldab rasva ja katlakivi eemaldavaid komponente. Tavalises puhastusvahendis neid ei ole.
Tühjenduspump kulub
Pesumasinat koormavad eriti tsentrifuugimistsüklid ja suur kasutussagedus. Tühjenduspump on kuluv osa, seega see puruneb sageli. Pesumasina ebameeldivaid lõhnu ja setteid saab vältida, kui näiteks pesta linaseid voodiriideid kord kuus kõrgel, st umbes 90-kraadisel temperatuuril. Kui masinat kasutatakse sageli, tuleb ka pesu- ja loputusvahendi sahtleid tihti pesta.
Kanalisatsiooniummistusi ja seega ka veekahjustusi on võimalik ära hoida, kui põrandakaevud hoitakse puhtad ning kanalisatsiooni lastakse ainult vett, ei midagi muud. Muidugi ei elimineeri kanalisatsiooni laitmatu toimimine pesumasina liitmiku ummistumise võimalust.
Proovi sidrunhappega
Pesupesemismasinates võiks kasutada katlakivieemaldajat iga kahe aasta järel. Muidu kahandab kütteelemendi peale kogunenud katlakivi masina soojendusvõimsust ja seetõttu suureneb masina elektritarbimine. Apteegis saada olev sidrunhappe pulber on efektiivne ja looduslik katlakivi eemaldaja. Nõudepesumasinasse läheb seda vaja umbes 25 grammi ehk 2,5 supilusikatäit, pesupesemismasinasse 100 grammi ehk 1,3 detsiliitrit. Sidrunhappepulbrit puistatakse pesuvahendi sahtlisse ja valitakse võimalikult kuum pesu.
Happega pestakse pesupesemismasinat tühjalt. Nõudepesumasinasse võib panna läike saavutamiseks selleks ajaks roostevabu kastruleid ja teisi söögiriistu.
Kui võimalik, tuleks kuivatus happega töötlemise ajaks välja lülitada. Pärast pesemist sidrunhappega korratakse pesuprogrammi tavalise pesuvahendiga, mida lisatakse kolmandik tavakogusest. Kui kohvimasinas valmib kohv aeglasemalt kui enne, on sinna ilmselt tekkinud katlakivi. Seda aitab ära hoida regulaarne puhastamine katlakivi eemaldusvahendiga.
Külmikut ära sulatamisel kraabi
Külmikut ei tohi sulatamisel terava esemega kraapida. Nõnda saab jää küll kiiresti välja, kuid alumiiniumist jahutuselement võib kahjustada saada. kui külmkapil pole automaatset sulatusfunktsiooni, tuleb seda sulatada kord aastas. Ühtlasi tuleks siis külmiku taga olev mehhanism ja kondensaatori võre tolmust puhtaks tõmmata.
Halvasti lõhnavat külmikut värskendavad pesemine ja külmkapi jaoks mõeldud aktiivsöe kapslid. Kapslite mõju kestab umbes kolm kuud.
Puhtus on pool tööd
Määrdunud keraamilised pliidiplaadid tuleb pärast toiduvalmistamist alati puhastada. Kui see aga kiire elutempo juures sageli lihtsalt ununeb, läheb tarvis tööriistu. Keeduplaadi tähtsaim hooldustööriist on spetsiaalne puhastuskaabits, millel on tera, justnagu pardlil. Kohe, kui pliidile on toitu sattunud, kaabitakse see lahti ja seejärel pühitakse pind niiske lapiga üle.
Pliidikubu rasvafiltrit tuleb samuti hooldada, et mootor töötada suudaks. Selle nõude eiramine võib halvimal juhul tulekahju põhjustada. Filtri vahetamise vajadusest annab märku seadme heli.
Veelgi olulisem asi, mida vahetada tuleb, on siseõhu ringlusventilaatori rasvafilter. See nimelt kaitseb lõhnu eemaldavat aktiivsöefiltrit. Kui rasvafiltrit vähemalt kord aastas ei vahetata, kahaneb ventilaatori võimsus üsna kiiresti. Õhupuhasti filtrit soovitatakse vahetada aastas umbes kolm korda.
Tsentraaltolmuimeja filtreid tuleks puhastada alati, kui tolmuimejat tühjendatakse. Purunenud filter tuleb kohe välja vahetada ning ilma filtrita tolmuimejat kasutada ei tohi. Puhastamata filter lühendab mootori tööiga kuni 80 protsenti.
Alati, kui vahetatakse tolmuimeja tolmukotti, tuleks välja vahetada ka filter, et tolm masinast toaõhku tagasi ei pääseks. Spetsialistid soovitavad kasutada üksnes originaalfiltreid ja siinkohal pole sugugi tegemist tootja rahateenimis sooviga.
Iga tolmukoti puhul on materjali õhuläbilaskvus hoolikalt optimeeritud. Kui tolmuimejast tuleb halba lõhna näiteks lemmikloomade karvade tõttu, võib proovida panna tolmukotti lõhnagraanuleid.
Mikrolaineahjus lõhub popkorn kergesti ahju klaastaldriku. Popkorni tuleks valmistada plasttaldrikul. Pea kõikide mikrolaineahjude jaoks on klaastaldrik olemas. Ainult et igal tootjal on iga mudeli jaoks erinev taldrik. Seepärast peab klient taldrikut tellides teadma ahju tootjat ja mudeli numbrit.
