Mineraal, mis aitab lapsi teha ja võitleb raskmetallide mürgistuse ning vähi vastu

Kodutohter
Parapähklid on väga hea seleeni allikas. | Shutterstock

Seleeni on organismi normaalseks talitluseks vaja väga vähe, kuid selle puudus võib põhjustada tõsiseid haigusi. Asja teeb keeruliseks see, et seleeni suured kogused on mürgised. Seleenist räägib lähemalt Tartu ülikooli biokeemia instituudi professor Ursel Soomets.

Seleen on mittemetall, mida leidub maakoores üsna vähe. Professor Soometsa sõnul on seleeni enam-vähem sama palju kui hõbedat ning veidi rohkem kui kulda ja plaatinat, kuid sellegipoolest on seleen teiste elementidega võrreldes küllaltki haruldane.

 

Saame ainult toidust
 

Seleeni saab inimene ainult toidust. Kuidas seleen aga meieni jõuab? "Selle ringkäik algab tavaliselt maapinnast, kust see läheb taimedesse ja loomadesse, kuni lõpuks jõuab inimeseni. Kui taimedes ei ole seleeni, siis järelikult ei ole seda ka maapinnas," nendib professor Soomets.

Kõige rohkem leidub seleeni õllepärmis, krevettides, krabides, tailihas, piimatoodetes ja sibulates. "Samuti on seleeni merekalades, sest seleeni on palju merepõhja katvates vulkaanilistes taimedes, mida need kalad söövad; kasvanduste kalades seleeni ei ole.

Seleenipuudust normaalse segatoitluse puhul tavaliselt ei kujune, kuid on tähtis teada, et see oleneb mulla seleenisisaldusest," selgitab ta.

 

Võitleb elavhõbedaga, pidurdab vähki
 

Seleen võitleb oksüdatiivse stressi vastu, toetab immuunsust, kaitseb rakke ja pidurdab nende vananemist. Hoolimata laialt levinud arvamusest, et seleen on antioksüdant, ei ole see nii. "Seleen üksinda ei ole antioksüdant, selle teevad antioksüdandiks need valgud, mille sees ta on, ehk selenoproteiinid," seletab biokeemik.

Seleen säilitab ka meeste viljakust. "Seda on palju spermatosoidides – seleen aitab meil lapsi teha ja ilmale tuua," sõnab professor.

Samuti aitab see aine võidelda raskmetallide mürgistuse vastu. "Eriti hästi püüab seleen kinni elavhõbeda ja teeb selle mittemürgiseks – see on meile oluline, kuna paljudes merekalades on elavhõbedakogus suur, eriti Põhja-Atlandi kalades. Praegused andmed küll näitavad, et kui süüa merekala kaks korda nädalas, siis elavhõbedamürgistust veel ei teki, aga kui süüa juurde seleeni või seleeniga rikastatud toitusid, siis ei teki elavhõbedaga mingit probleemi," kinnitab professor Soomets.

Vähi korral pidurdab seleen ka vähirakkude liikumist ja paljunemist. Kõige rohkem uuringuid on tehtud seleeni mõjust eesnäärmevähile ning on leitud, et selle algstaadiumis aitab seleen vähki nii pidurdada, et see ei tungi kudedesse. Seleen on näidanud head mõju ka kopsu-, soole- ja maovähi korral.

 

Palju on eluohtlik
 

Seleeni ei tohi organismis olla liiga vähe ega ka liiga palju. Näiteks 70 kilogrammi kaaluvas inimeses on seleeni 10–14 milligrammi. Seda elementi leidub kõige rohkem maksas, neerudes, spermatosoidides, lihastes ja kilpnäärmes.

Suured seleenidoosid on aga mürgised: surmav annus on 27,3 milligrammi. Seleeni sagedasel tarvitamisel väga pika aja jooksul muutuvad organismile mürgiseks ka väiksemad annused. "Mürgistusnähtude sümptomid on dermatiit, seedetraktihäired, palavik; juuste, küünte ja hammaste väljalangemine; kaaries; halvemal juhul letargia, halvatus, seljaajupõletik ja isegi surm," nimetab professor.

Kuidas oma luud tugevaks saad, sellest loe siit.
Suunurgad katki ja masendus peal. Põhjuse saad teada siit.