Ujulehelised taimed (veesisesed kuni 1 m sügavuse veekogu põhja kinnituvad taimed)
Tume särjesilm Ranunculus aquatilis. Väikesed kolmehõlmalised ümarad lehed ja valged lihtõied.
Jõgi-kõõlusleht Sagittaria sagittifolia. Elegantsed noolekujulised lehed ja valged kolmest kroonlehest koosnevad õied.
Kollane vesikupp Nuphar lutea Sm. Suured ujulehed ja kollased õied (looduslik liik).
Vesiroosid Nymphaea nom. cons. spp. Ümarad lehed ja eri värvi liht- või täidisõied.
Vee piiril kasvavad taimed (kuni 40 cm sügavusel „jalad” vees taimed)
Harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica . Tegemist on mürgise taimega, kelle veepealsed lehed on laiad ja munakujulised ning valged kollasepõhjalised õied õisikus ulatuvad lehtedest kõrgemale.
Harilik varsakabi Caltha palustris ’Flore Pleno’ ja ’Multiplex’. Nahkjate ja peaaegu ümmarguste lehtede ning säravkollasete täidisõitega sordid.
Suur parthein Glyceria maxima (Hartm.) ’Variegata’. Kollase-rohelisetriibulise lehestikuga kõrreline.
Harilik luigelill Butomus umbellatus. Lineaalsete lehtede kohal kõrguvad roosade õitega õisikud.
Väike hundinui Typha minima Funck ex Hoppe. Peente lehtede vahel arenevad munakujulised 2–3 cm pikkused pruunid tõlvikud.
Soovõhk Calla palustris. Südaja laba ja pika rootsuga lehed ning lühikesed ruljad tõlvikõied.
Konnakilbukas Hydrocharis morsus-ranae. Veepinnal ujuvad väikesed ja ümmargused lehed ning valged õied.
Vesi-kirbutatar Persicaria amphibia ’Delarbre 1800’. Läikivad lehed ja tipmised roosad õisikud.
Kaldataimed (kõrget õhuniiskust ja parasniisket mulda eelistavad liigid)
Ojamõõl Geum rivale. Longus, rippuvad, kellukjad õied.
Kullerkupud Trollius L. spp. Sõrmjagused lihtlehed ja kerajad kollased või oranžid õied (mõned looduslikud liigid).
Harilik angervaks Filipendula ulmaria. Väikesed kollakasvalged ja hästi lõhnavad õied kännasjates õisikutes (looduslik liik).
Siberi võhumõõk Iris sibirica. Õisikuvarrest lühemate lineaalsete lehtede ja siniste õitega III kategooria looduskaitsealune liik.
Kilpleht Darmera peltata. Roosad õied hõredas õisikus, suured kilpjad lehed arenevad välja pärast õitsemist.
