Modernse aia kujundamine
Ülle Grišakov
maastikuarhitekt
Kivisilla OÜ

Sõna „modernism“ tähendab uudset, moodsat, nüüdisaegset. Modernism kui stiil soovib olla minimalistlik ja ornamentideta, laadile sobivate materjalidega. Stiil pärineb 20. sajandi esimesest poolest, arhitektuuris väljendub ka tänapäeva Eestis eelkõige funkstiilis eramutena. Modernismi moto „Vähem on parem“ sõnastas arhitekt, avangardi liider Mies van der Rohe aastakümneid tagasi.

Ühtse terviku nimel oleks modernse stiili variatsioone mõistlik kasutada kogu aia ulatuses. Kui aga krunt on suurem, võib mõne osa kujundada ka üldisest erinevalt ning selleks sobib eelkõige hoonest kaugemale jääv aiaruum.
Modernsus ei pruugi alati tähendada kunstipärast ja elukauget. Modernsed stiilid võimaldavad aias luua ka vähem korrastatud meeleolu, lisades hubasust erinevate vabalt voogavate taimedega.

Ent modernsusega ei tohi üle pingutada, sest ühe stiili või materjaliga liialdamine muudab aia külmaks. Liiga trendikad elemendid võivad kaotada aja jooksul oma võlu. Mida moekamalt aed hetkel mõjub, seda vanamoodsam võib ta mõne aasta pärast tunduda. Modernse kujunduse loomise aluseks on materjalide ja taimede valik ning värvid.

 

Osa maastikust ja elusstiilist
 

Aedadel nagu inimestelgi on erinevad iseloomud. Maa-aiad vaatavad (avanevad) väljapoole, kuna naabermajad asuvad tavaliselt kaugel. Ranniku-aiad vajavad üsna tõenäoliselt mingil määral varju tuule ja soolase vee eest.

Linnaaedadel on seevastu vaja täiesti erinevaid iseloomulikke jooni. Linnainimene tahab privaatsust, võimalust nautida vaikust ja unustada linnakeskkond. Seega peaks linnaaia tegemisel püüdma planeerida modernselt kujundatud-taimestatud suletud ruume. Mõni pere armastab avarat istumisala välisõhus, kus saab nii einestada kui ka toitu valmistada (grillida), teine eelistab veekogu või muruplatsi, kus suvepäeval pikali heita.

Kui peres on lapsed, peab aiakujunduses arvestama nende soovidega ning leidma koha kiigele, liumäele, liivakastile. Näiteks viimane sobib ideaalselt ka modernse aia sillutatud alasse, kust päevasest mängust tekkinud prahti on kerge ära pühkida. Kui liivakast on maast kõrgemale tõstetud, on selles mängida lihtsam ning hiljem võib sellest saada hoopis peenar või isegi bassein, mida on täiendatud taimede ja purskkaevuga.
Kindlasti ei tohiks modernne aialahendus piirata erinevas vanuses pereliikmete vaba aja veetmise võimalusi oma krundil. Selle stiili esteetikasse on kombineeritud ka praktilised eesmärgid.

 

Individuaalsed eelistused
 

Roheluse armastajate aedades on rõhuasetus eelkõige mitmekesisel, stiilist lähtuval taimevalikul. Pühendunud modernistid aga soovivad kujunduses näha rohkem rangust ja lihtsust, laiendades aeda maja loomulikku geomeetriat ning kasutades eelkõige pinnakatteid ja valgustust. Mõlemad lähenemised eeldavad modernistlike lahenduste puhul vaoshoitud kujundust taimede või arhitektuuriliste võtete abil.

Modernse linnaaia probleemiks võivad saada ka naabrite aknad, mis vaatavad otse aeda. Kui see tõesti nõnda on, peab välja mõtlema võimalused, kuidas end võõra pilgu eest kaitsta. Varju saavad pakkuda suur(ed) puu(d) või muud sobivas kõrguses istutused, samuti istumispaiga kohale ehitatud ja ronitaimedega kaetud pergola. Veidi suuremasse aeda võiks teha lehtla, mis kaitseb ühtlasi ka päikese eest.
Maastikuarhitekti jaoks ongi taimed üks elav ehitusmaterjal, mis täidab aias erinevaid funktsioone, rahuldades ühtlasi linnaaia omaniku soovi tegelda aiandusega.

 

Sillutised
 

Kui modernses aias on vähe valgust, soovitan kasutada muru asemel sillutist. Selleks sobivad nii kivi (naturaalkivist ja betoonist erineva suurusega plaadid) kui ka puit, mida võib vabalt omavahel kombineerida. Materjalide piiratud valik on pigem pluss kui miinus. Disainiga pole mõtet üle pingutada. Kivide vahele võiks jätta muru- või samblavuuke ning taimestada need kärpimist taluvate padjandtaimedega. Teed võiksid sujuvalt üle minna istutusaladeks. Väikeaia võib julgelt katta ka tihendatud graniitsõelmekattega. Pisemates aedades tuleks suurtele sillutuskividele eelistada väikesi, sest need avardavad optiliselt aiaruumi pinda.

 

Modernse kujunduse lemmikud – dekoratiivkivid
 

Kruus esineb eelkõige kahes vormis – kas vee kulutatud veerisena või lihtsalt purustatud kivimassina. Veeris on ümarama ja siledama pinnaga, kiviklibu märksa karedama tekstuuriga. Kõige väiksemad kivitükid võivad sõmerliivast olla vaid veidi suuremad. Mägistel aladel esineb eelkõige kiviklibu, veekogude ääres veerist. Mõlemat kruusaliiki võib kasutada väga erinevates lahendustes. Sõelmetega saab moodustada erinevaid (ka geomeetrilisi) mustreid, rakendades erinevat värvi puru ja teisi teekattematerjale (betoonkivi, looduskivi jms).

Kontrastide loomisega ei tohi siiski liiale minna. Väga palju erinevaid materjale ei ole soovitatav kokku panna, üleminek ühelt teisele peaks olema võimalikult sujuv. Ühte aeda ei ole mõtet planeerida üle 2–3 erineva pinnakattekivi. Seejuures ei tasu liialt tähelepanu pöörata materjali välimusele, vaid ikka selle funktsioonile aias. Arvestada tuleb nii aia üldmuljet kui ka elamu ehitusmaterjali. Kivimaja puhul võiks teekatte materjalgi lähtuda sellest, kust siis valitud kujundust edasi arendada. Kivide karmust saab pehmendada taimedega, istutades neid „rahnude“ vahele.
Kruus on ideaalne kate sissesõiduteedele, jalutusradadele, aianurkadele. Nendes kohtades, kus taimed ei taha eriti kasvada (näiteks suuremate puude all), on kruus täiesti asendamatu.

 

Istutused
 

Istutuste puhul on ülioluline, et varju taluvad taimed satuksid varjulistele aladele ja valgust armastavad päikese kätte. Väikeses aias tuleks valik teha kiiresti kasvavate ja lopsakate taimede kasuks. Väga hõredad ja aeglasekasvulised isendid soovitan jätta hobiaednike hooleks. Samuti on vaja vältida väga palju ruumi võtvaid taimi.

 

Erinevad kõrrelised
 

Kõrreliste ilu ei peitu mitte kaunites värvilistes õites, vaid graatsilises lehestikus ja õrnades õisikutes, mis püüavad tuuleiile ning loovad valgusmänge. Neid võib kasutada istutusalades kui poolläbipaistvaid dünaamilisi vorme.

Kõrreliste hulgas leidub ka värvilise lehestikuga liike. Värve on külmast rohelisest pronksivärviliste pruunide ja hõbedaste toonideni, aga isegi terassinist ning sidrunkollast. Taimed võivad olla nii ühe- kui mitmevärviliste, samuti triibuliste lehtedega. Ka nende pööriseid leidub väga erinevates vormides, mis ulatuvad jäikadest ja vertikaalsetest kuni väga õhuliste ja liikuvateni (näiteks värihein).

Kõrrelisi istutatakse valdavalt rühmadena mõnest üksikust taimest kuni massistutuseni. Selliseid rühmi võib aias olla mitmes kohas. Kõrrelised aias on nagu sool supis – liiga palju on häiriv. Aga maailmas leidub selliseidki aedu, kus domineerivad mitmesugused dekoratiivkõrrelised. Seal võib rääkida juba nende hullusest. Mõistagi toovad kõrrelised aeda looduslähedust, millest sageli istutustes puudu jääb.

Kõrrelised eelistavad üldiselt kuivi ja liivaseid muldi ning vajavad palju valgust. Kuid leiame ka nii varjus, niisketes kraavides kui madalas vees edenevaid liike. Niisketesse kasvukohtadesse sobivad hästi erinevad tarnad (Carex).

Kõrrelised võib istutada püsilillepeenrasse koos okaspuuvormidega, aga ka omaette rühmadena. Samuti mõjuvad nad hästi veekogude servaaladel ning neid saab kasutada terrassidel lillekonteinerites, kus taimede tundlik vorm on hästi nähtav. Eriti hästi sobivad mahuteisse aruheina sordid.

 

Taimevalik
 

Modernses aias on teretulnud nii puud, põõsad kui püsikud. Sageli eelistatakse geomeetrilise kujuga taimi, keda vormitakse pügamisega, või siis valitakse „õiged“ sordid. Näiteks pukspuud tuleks pügada keraks, kuid elupuu keraja kujuga sordid püsivad vormis ka ilma lõikamata. Meie kliimas võiks aeda valida okaspuude madalaid vorme, sest need toovad talvisesse aeda rohelust.
Modernse aia märksõna on monokroomsus – palju kasutatakse lehtdekoratiivseid taimi, kelle õied on teisejärgulised. Väikeste aedade puhul on kindlasti soovitatav valida heledate õite ja/või lehtedega taimi.

Erinevad aiaosad võiksid võimaluse korral asetseda erinevatel tasapindadel tõusuga majast kaugemale. Tõusev pind tundub väikeses aias alati pikem kui tasapinnaline või langev. Aia piirdel olevad istutused võiks rajada astme võrra ülejäänud tasapinnast kõrgemale.

img_2269.jpg

Kivisilla OÜ

Sarnased artiklid