Husqvarna tootespetsialisti Andrus Soomeri sõnul tekib lumeseen murule siis, kui lumi on sadanud järsku maha, kui maapind on veel soe. „Kui lumi tuleb sooja maa peale, siis jääb pealmine pinnasekiht ummuksisse ja seal tekib üleliigne niiskus, mis on väga soodne lumeseene tekkimiseks. Selline pinnas sobib samuti hästi ka muttidele ja paljudele teistele kahjuritele – mittekülmunud maapinna all on ju hea toimetada! Eelmine talv oligi meil lumine, aga samas külma oli vähe,“ räägib Soomer.
Soomeri sõnul tunneb lumeseene ära valgete muruta laikude järgi. „Sellistes laikudes on muru juurestik osaliselt või täiesti hävinenud. Kui selliseid kohti riisuda, siis tuleb muru kergesti lahti, sest juured ei hoida teda enam kinni. Kevadel tulekski lumeseenega kahjustatud muru lihtsalt kokku riisuda, kokkuriisutud taimejäänused põletada ning tühjaks jäänud kohtades teha murule paranduskülv,“ soovitab Soomer.
Mutimullahunnikutega aedade omanikele ütleb Soomer lohutuseks, et mutid tulevad sinna, kus käib vilgas elu, mis tähendab, et seal on hea viljakas pinnas ka putukatele. „Ega mutid sinna ei tule, kus neil toitu ei ole! Seega on nende aedades ka hea, taimestiku kasvuks soodne pinnas. Mutimullahunnikud tuleb kevadel lihtsalt siledaks lükata, vajadusel suuremad vaod täita uue mullaga ning muruta jäänud laikudele teha paranduskülv,“ lisab Soomer.
Soomeri sõnul toimivad lisaks kaubanduses pakutavatele mutipeletitele väga edukalt ka robotniidukid. „Ühelegi maa all elavale elukale ei meeldi, kui keegi tema katusel siiberdab ja seal vibreerib. Robotniidukid tekitavad sellist vaikset vibratsiooni, mis ajab mutid üsna edukalt minema. Üldjuhul kolivad nad selle peale küll naabri aeda,“ räägib Soomer ning lisab, et siiski on oht, et kui robotniiduk sügisel liiga varakult talvepuhkusele saata, jõuavad mutid tagasi kolida.
Soomer jagab soovitusi ka neile aiaomanikele, kes soovivad samblast lahti saada. „Samblale soodne pinnas on üldjuhul liiga happeline, varjuline ja toitainete vaene muld. Tihti on sellises pinnases ka palju liiva ning mullakiht õhuke. Liiga liivasele pinnasele on kindlasti vaja lisada rohkem mulda. Mullakiht peaks olema vähemalt 15 cm paks, muidu liigub vesi mullast lihtsalt läbi nii, et pinnasesse ei jää piisavalt niiskust muru kasvamiseks,“ soovitab Soomer.
„Happelisuse vähendamiseks on erinevaid spetsiaalseid väetisi. Kindlasti aitab ka tuhk. Kevadel peaks sellisele pinnasele lisama lämmastikurohkeid väetisi, sest need aitavad murul kasvada, sügisel peaks lisama aga fosfori ja kaaliumiga rikastatud väetisi, sest need aitavad murul talve üle elada,“ räägib Soomer ning lisama, et terve ja tugeva muru saamiseks peaks seda väetama regulaarselt, igal aastal. „Praegu ongi õige hetk väetamiseks, kuna muld on niiske ja väetised lahustuvad paremini niiskel mullapinnal ja toitained jõuavad nii paremini mulda. Kui sellega liiga kaua viivitada, siis muld kuivab ja väetise jõudmine mulda väheneb ning taim ei jõua väetist omastada,“ selgitab Soomer.
Soomeri sõnul on robotniiduki omanike elu natuke lihtsam, sest suurema „väetamise“ teevad masinad ise ära. „Robotniiduki poolt multšitud muru on tegelikult murule väga hea väetis,“ lisab Soomer.
Soomer annab aiaomanikele juhiseid ka kastmise kohta. „Muru kastmiseks on kindlasti parim aeg õhtul, kui päike on madalal. Kui kasta hommikul, siis jääb kastepiisk murulible peale ning toimib suurendusklaasina päikesele, mis põletab taime lihtsalt ära. Õhtul ei ole nii palav, mistõttu ei toimu ka niiskuse aurustumist, seega suurem hulk vett läheb maapinna sisse. Samuti ei ole siis kastmisvee ja pinnase temperatuuride vahe nii suur ning muru ei saa külma veega kastmise tõttu külmakahjustusi,“ räägib Soomer.
