Miks aeda lubjatakse?
Aia lupjamine on sama oluline tegevus nagu väetamine, sest see vähendab mulla happelisust. Taimed saavad pinnases leiduvaid toitaineid kõige kergemini kätte, kui mulla pH on umbes 6,2–6,5.
Aialubi on sõmer ja niiske, tänu millele on seda lihtne ilma tolmu tekitamata ühtlaselt laiali laotada. Lupja võib laotada kevadel või augustis-septembris.
Mida teha, kui väetisepulber on kivistunud?
Kastmisvette segatavad väetisepulbrid võivad säilitamise ajal ära kuivada ja kivistuda. Sellised väetised on näiteks Kekkilä Kastmisväetis, Suveväetis, Roosiväetis, Suvelilleväetis ning pulberkujul Okaspuu- ja Rodoväetis.
Kuivanud väetise saab muuta paremini doseeritavaks, kui lisada sellele 1–3 mõõdunõutäit vett ühe kilogrammi väetise kohta. Laske üleöö seista ja segage hästi läbi.
Miks muutub väetatud muru triibuliseks?
Kekkilä Muruväetis laotatakse murule võimalikult ühtlaselt ja muru kastetakse kohe pärast väetamist.
Kui väetist on laotatud ebaühtlaselt, siis on seda muru kasvukiiruse ja värvierinevuste järgi näha. Halvimal juhul võivad liigse väetise või selle ladestumise tõttu tekkida isegi põletusdefektid. Seepärast on oluline järgida doseerimisjuhiseid ja laotada väetis ühtlaselt.
Taimelehtedele ladestuva väetise tekitatud põletusdefekte saate ennetada, kui kastate taimi või väetate neid vahetult enne sadu. See kehtib peale Muruväetise ka kõigi teiste väetiste kohta. Kõik taimelehtedele ladestuvad väetiseterad võivad tekitada põletusdefekte.
Vaata ka Kekkilä kodulehte www.kekkila.ee!