Õueelekter kuuletub kaitsmetele ja mõistusele. Ohud, mida õues tuleks vältida

kodus.ee
Õues peaks olema piisavalt palju statsionaarseid pistikupesi, et poleks vaja pikendusjuhtmeid kasutada. | Shutterstock

Aedades on kasutusel üha rohkem elektritoitega seadmeid. Kui lageda taeva all kasutatakse välistingimustesse mõeldud pikendusjuhtmeid ja elektriseadmeid, unustamata tervet mõistust,  on elekter hea sulane.  Mida tasub aga kindlasti tähele panna?

Väljas kasutatavad elektriseadmed peavad olema kaitseisolatsiooniga, kaitsemaandatud või töötama kaitseväikepingel. Reeglina ei tohi elektriseadmetesse pääseda vedelikke. Üheks erandiks on purskkaevupump, mida kasutatakse just nimelt vees. Enne sukel- või veepumba uude kohta viimist tuleb seade elektrivõrgust eemaldada. Õues lisab elektriseadme kasutajale ohutust kummitallaga jalatsite kandmine.
Aianduses on moes dekoratiivvalgustus ja purskkaevud. Kaitseväikepingel (12 V) töötavaid seadmeid tohib ise paigaldada. Kõik pistikuga seadmed on mõeldud tavainimestele elektrivõrku ühendamiseks.


Elektritööd enne haljastust
 

Õuevalgustite asukoha, hulga ja tüübiga tuleks arvestada juba maja ehitamise ajal enne haljastustöid, kuna sellest sõltub toitekaablite pikkus ja paiknemine. Elektritöid (v.a seaduses nimetatud lihtsad elektritööd) tohib teha vaid erialase ettevalmistuse ja teadmistega isik. Elektriprojekteerija arvestab elektriohutusseadusest tulenevate nõuetega.

Välisvalgustite toitekaabeldus peab olema mõeldud välistingimustes kasutamiseks, sageli oleks mõistlik kaablid kaitsetorusse viia. Elektritööde käigus paigaldatakse hoonele maanduselektrood.
Valgustus on oluline nii turvalisuse kui ka ohutuse seisukohast, mistõttu tuleks aiateed, peavärav ja muud sissekäigud valgustada.

Aias kasutatakse välistingimustesse mõeldud ilmastikukindlaid valgusteid. Valgustuse kavandamisel tuleb arvestada seadmete energiatarbega. Sissesõidutee ääres ja kõrvalhoonetel olevatele valgustitele võiks lisada liikumisandurid. Välis- ja fassaadivalgustid võiksid olla juhitud hämaralülitiga, mis on ühendatud liikumisanduritega.


Lüliti kaitseb rikkevoolu eest

 

Teisaldatavate elektriseadmete kasutamiseks paigaldatakse aeda statsionaarsed niiskuskindlad pistikupesad, mille kasutusohutust tõstab rikkevoolukaitse. Rikkevoolukaitselüliti on tundlik kaitseseade, mis lülitab voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise korral, voolu välja. Kaitselüliti paigaldatakse kas statsionaarselt elektrikilpi vastava toiteliini ette või siis konkreetse pistikupesa juurde.
Rikkevoolukaitselüliti puudumisel on võimalik kasutada teisaldatavat rikkevoolukaitselülitit. Kui lüliti reageerib, on pistikupessa ühendatud elektriseade tõenäoliselt rikkis.
Rikkevoolukaitse võiks olla näiteks elektripumpade vooluahelas. Rikkevoolukaitselüliti võiks olla ühendatud ka kasvuhoone, koerakuudi ja aiapurskkaevu elektriseadmetega.

Kaitseväikepingel töötavad elektriseadmed on välistingimustes ohutumad kasutada kui võrgupingeseadmed. Tüüpilised kaitseväikepingel töötavad seadmed on näiteks jõuluvalgustid, dekoratiivvalgustid, basseinipumbad, satelliitantennide suunajad ja põrandaküte.
Tavaline võrgupinge muudetakse kaitseväikepingeks vastava trafoga. Kaitseväikepinge on tavaliselt 12 või 24 V. Üldjuhul peab trafo asuma kuivas ja avaras kohas, kus õhk piisavalt liigub, vastasel juhul väheneb seadme koormatavus ja see võib rikki minna.


Vaata kaitseastet
 

Kaitseväikepingega töötavate seadmete juhtmete isolatsiooni ei tohi läbi seinte viimisel kahjustada. Katkine isolatsioon võib põhjustada tuleohu.
Väljas kasutatavad seadmed peavad olema ilmastiku- ja niiskuskindlad. Seadme korpusel on kaitseastet näitav IP-tähis või veetilga kujutis. Kui kaitseastme tähis puudub, võib kaitsemaandatud või kaitseisolatsiooniga seadet kuivades oludes ajutiselt ka väljas kasutada.
Näiteks klaasidega suletud rõdule võib ajutiselt jätta ka nõrga kaitseastmega seadmeid. Elektriseadmeid tuleb kasutada selles keskkonnas, kuhu nad mõeldud on.

Elektriseadmeid ja pikendusjuhtmeid ei tohi hoida niiskes kohas. Õhuniiskus ja talvine pakane võivad kuivas siseruumis kasutamiseks mõeldud seadmed rikkuda. Probleeme esineb näiteks elektrijuhtmete külmakindlusega – pakase käes kõvaks muutunud plastisolatsioon võib praguneda ja painutamisel murduda, vigastatud isolatsiooni tõttu võib kasutaja tõsiselt kannatada saada.


Katkist ei tohi kasutada!
 

Õues peaks olema piisavalt palju statsionaarseid pistikupesi, et poleks vaja pikendusjuhtmeid kasutada. Selline lahendus oleks ideaalne, kuid tegelikus elus läheb pikendusjuhtmeid ikkagi tarvis.
Teisaldatavate elektriseadmete toite- ja pikendusjuhtmed peavad olema mehaaniliselt vastupidavast kummimaterjalist. Väljas kasutatav pikendusjuhe peab olema pritsme- ja veekindel ning kaitsemaandusega, selle pistikupesal ja stepslil on IP-tähis või veetilga kujutis. Pikendusjuhtme läbilõike pindala peab olema vähemalt 1,5 mm2.
Pikendus- ja toitejuhtmete seisukorda tuleb regulaarselt kontrollida. Eelnevalt tuleb juhtmed elektrivõrgust eemaldada.

Stepsel ja pikendusjuhtme pistikupesa peavad olema terved, pragude ja põlenud kohtadeta. Kindlasti tuleb kontrollida, et stepsli või pistikupesa juhe oleks terve ja püsiks kindlalt kinni.
Katkist pikendusjuhet ega elektriseadet ei tohi mingil juhul kasutada! Kahjustatud toitejuhe tuleb välja vahetada. Toitejuhet tohib vahetada ainult elektrik, juhul kui seadet ei ole tavaliste tööriistadega võimalik avada või on juhtme vahetamine kasutusjuhendis keelatud.


Vihma eest peitu
 

Pikendusjuhtmete pistikupesad tuleb hoida vihma ja kastmisvee eest kaitstult kas kile või muu materjali all. Pikendusjuhe ja eriti pistikupesa ei tohi olla kohas, kuhu võib vett koguneda.
Kõige ohutum on kasutada ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet. Praktikas on teada juhtumeid, kus aias olid üksteise järele ühendatud mitu siseruumide pikendusjuhet, kusjuures osad pistikupesad vedelesid lausa lageda taeva all.

Kui pikendusjuhet on vaja vedada üle auto läbisõidu koha, tuleb juhe kahelt poolt kasvõi laudadega kaitsta, et vältida selle kahjustumist auto raskuse all.
Elektritoitega kettsaagide või põõsalõikurite toitejuhe on vaid umbes 20 cm pikkune. Taolisi seadmeid ei saagi ilma pikendusjuhtmeta kasutada. Töötamisel võiks pikendusjuhe igaks juhuks olla üle õla selja taga.

Pikendusjuhe teeb elektrigrilli kasutamise mugavamaks ja ohutumaks, kuna võimaldab grilli seinast kaugemale paigutada. Ettevaatust elektrijuhtmete liigse kuumenemisega!

Rullile keeratud pikendusjuhe keritakse kasutamise ajaks lahti, sest rullis olev juhe ei saa jahtuda ja võimsamate elektriseadmete kasutamisel kuumeneb liigselt. Elektriseadet ei tohi pikendusjuhet pidi vedada ega tõsta. Kuiva ilmaga võib väljas ajutiselt kasutada sisetingimustesse mõeldud kaitsemaandusega pikendusjuhtmeid.


Elektriohutus
 

Kasvuhoonet kasutatakse sageli aastakümneid ja seetõttu on mõnel pool paigaldatud neisse statsionaarne pistikupesade torn või elektrikilp, millele tuuakse maakaabliga toide. Statsionaarseid elektripaigaldisi ja kasvualuse soojenduskaabli paigaldamist tohib teha vaid professionaalne elektrik.

Kasvuhoone on võrdne märja ruumiga, seetõttu peavad kõik seal kasutatavad elektriseadmed olema pritsmekindlad, isegi ajutise kasutamise korral.
Koerakuudi kütmiseks on lubatud kasutada vaid pritsmekindlat ja kaitseisolatsiooniga soojendit. Sobib ka näiteks kaitseväikepingel töötav küttekile, mis paigaldatakse koerakuudi lae voodrilaudade alla. Koerakuuti kütte paigaldamisel pannakse juhtmed nii, et koer neid närima ei ulatuks. Kütteelemendi toitejuhe peidetakse näiteks kuudi seinale kinnitatava kaablitoru või karbiku sisse. Koerakuudist edasi võib juhtme viia õhkkaablina hoone seinale.
Veesilmades ja ujumisbasseinides kasutatavate veepumpade ja veepuhastusseadmete jaoks vajaliku toite paigaldamisel kasutatakse pigem maakaablit. Kaitseväikepingel töötavaid seadmeid on kõige ohutum kasutada.


Automootori soojendamine
 

Paljudel majaomanikel on parkimiskohas talviseks kasutamiseks mõeldud vooluvõtukilp auto mootori  eelsoojendussüsteemi toiteks. Soojenduskaabel peab olema pakase- ja õlikindla kummiümbrisega. Kaabel sobib kasutamiseks kuni −25 °C juures, ühendusjuhtmed peavad olema kasutatavad ka −40 kraadiga. Väljas pargitud auto mootori eelsoojendussüsteemi toidet ei tohi võtta siseruumide või rõdu pistikupesast.
Vahel on siiski tarvis pikendusjuhet, et ulatuda õuepistikupesani. Pritsmekindel pikendusjuhtme pistikupesa ei ole veekindel, vihm ja lörts pääsevad kergesti selle sisse.
Pistikupesade sisse- ja väljalülitamise aega programmeerida võimaldavad väliskasutuseks mõeldud aeglülitid ja automaatkellad peavad olema pritsmekindlad. Ajastusseadmetel on vedruga kaas, mis sulgub, kui pistikupesa ei ole kasutuses.
Kui ajastusseade ei ole pritsmekindel, tohib seda kasutada auto mootori eelsoojendamiseks vaid pistikupesades, kus taimer ja selle pistikupesa mahuvad kaanega suletavasse karpi. Kui auto eelsoojendussüsteemi ühendusjuhe ei ole kasutuses, eemaldatakse see pistikupesast.

Kuidas turvaliselt paigaldada välitingimustesse kaableid, sellest loe SIIT.

Sarnased artiklid