Vahtklaas on kerge ja tulekindel aine. Vahtklaasi valmistatakse puhtast taaskasutatavast klaasist; kerguse annavad sellele materjalile õhupoorid. Vähese mahukaalu tõttu võib vahtklaasi kasutada soojusisolatsiooniks ning kergtäiteks kruusa ja killustiku asemel.
Puhastatud klaasikillud jahvatatakse tootmisprotsessis alla 0,1 mm terajämedusega klaasijahuks, millele lisatakse vajalikud muud ained. Jahu pannakse transportöörlindile, mis liigub läbi 900kraadise kuumusega ahju, kus klaasimass paisub peaaegu viiekordseks ja jahtub ning tahkestub vahtklaasiks.
Jahtumise ajal purustatakse klaasimass erineva suurusega graanuliteks kasutusvaldkonna järgi. Suureteralist vahtklaasi kasutatakse tavaliselt teedealuse täitena.
Kuigi vahtklaas on läbinisti vaid klaas, siis pole see sugugi teravate servadega ja sellega võib töötada kasvõi paljakäsi.
Hoonete ehitamisel kasutatakse 10-, 20- ja 30millimeetrise tera läbimõõduga vahtklaasi. Eriti remonditööde puhul on vahtklaasiga lihtne tegutseda, kuna see on pakendatud 50-liitristesse kottidesse ja koti kaal on vaid 9 kilo.
Kui vahtklaasi läheb mahuliselt vaja tõeliselt palju, siis tasub see tellida ühe tonni raskuste suurkottidena või autokasti kaupa lahtise puistena.
Siinses artiklis kirjeldatud remondiobjekt on vana puumaja põhikorrusel paiknev pesuruum. Maja vundament on ühel maja küljel mittetoimiva drenaaži tõttu saanud kõvasti niiskust ja see on edasi kandunud seinakonstruktsioonidesse ja puidumädanikku oli sedavõrd, et põrandakonstruktsiooni pidi lahti lammutama ja osa seinakarkassi postidest ja aluspalkidest pidi välja vahetama.
Vanas põrandakonstruktsioonis oli mitu betooni- ja soojustuskihti. Lammutustöödel selgus, et alumine vana betoonpõrand oli tõeliselt ebatasane ja viltu – sellele oleks pidanud enne soojustuse peale panemist tasanduskihi valama.
Remondi käigus oleks tasandusvalu tegemine ning selle kuivamine võtnud liiga palju aega ja nõnda otsustati põrandasoojustus teha vahtklaasiga ja sellega saab piisava soojustuse ning aluspõrandale ei ole vaja eraldi tasandusvalu kihti valada. Oma väikese mahukaalu tõttu ei ole vahtklaas soojustusena ka keldrivahelaele suureks koormuseks. Remonditava ruumi põrandapinna pidi saama muude ruumide põrandatega samale kõrgusele ja remonditavas ruumis tuli vahtklaasi kihi paksuseks umbes 40 sentimeetrit.
Tihe ja kandev aluspõrand
Kuna vahtklaassoojustus tuli sedavõrd paks, tehti põranda katmine sellega kahes jaos – algul valati põrandale umbes 20 sentimeetrit paks vahtklaasikiht, mis asfaldisilutiga võimalikult tasaseks tehti.
Esimese kihi silumise järel tehti tihendamine, misjärel kallati põrandale teine kiht 20 sentimeetri paksusena, nagu esimenegi ja lõpetuseks tihendati vahtklaaskihtsoojustus kaks korda pinnasetihendajaga. Tänu vahtklaasi struktuurile ja hõõrdepinnale saadi tihendamisega tihe ja kandev aluspõrand.
Pesuruumi veetorud vahetati välja plasttorude vastu, aga vanades majades on veel rohkesti metallist veetorusid ja kui neid tahetakse soojustuses säilitada, siis pole vaja neid eraldi isoleerida soojusisolatsiooniga, kuna vahtklaas ei võimalda metallil korrodeeruda.
Põrand projekteeriti nii, et pesuruumi pealmiseks põrandaks on 8 sentimeetri paksune betoonivalu ja enne valutööd kaetakse vahtklaas filterkangaga, mis takistab betooni vajumist vahtklaassoojustusse.
Filterkanga servad paigaldati 20sentimeetrise ülekattega ja kanga peale pandi sarrusrest, mille külge on hea kinnitada vesipõrandakütte voolikud.
* Vahtklaasipuru terasuurus valitakse vastavalt objektile. Tasub arvestada, et milline oleks sobiliku mahuga pakend ja et seda oleks ehitusobjektil ka hõlbus teisaldada ja sisu välja valada. Kõnealuse objekti puhul kasutati 20 mm teraläbimõõduga vahtklaasipuru, mis oli pakendatud 50-liitristesse kottidesse.
* Vahtklaasipuru paigaldati kahes etapis, 15–20 sentimeetri paksuste kihtidena. Vahtklaasipuru tolmab mingil määral, mistõttu on soovitatav kasutada hingamiskaitse vahendeid ja kui võimalik, võiks ka õhuvahetust lisada.
* Vahtklaasipuru tuleks üritada paigaldada võimalikult ühetasaselt näiteks asfaldisilumiseks mõeldud alumiiniumist silutiga. Vastava siluti saab teha näiteks ka raudrehast ja lauajupist. Suuremates ruumides tasub pinna ühetasasust kontrollida nivelliiriga.
* Vahtklaasipuru paigaldamise järel pind tihendati kuni ruumi servadeni pinnasetihendajaga; kõnealusel juhtumil kaalus tihendaja 75 kilo, mille raskusest piisas täielikult. Seejärel paigaldati veel üks kiht vahtklaasipuru ja pind vibreeriti läbi veel kaks korda.
* Tasandatud ja tihendatud vahtklaasipuru peale laotatud filterkangas takistab põrandavalubetooni aluspurusse vajumist. Põrandavalu jaoks pannakse alati ka sarrusvõrk, nagu projektis ette on nähtud. Sarrusvõrgule võib vajaduse korral kinnitada ka põrandaküttevooliku või -kaabli. Betooni tugevus segatakse selliseks, nagu projektis ette on nähtud.
