Põhjused, miks me külmal ajal sööme märgatavalt rohkem. Kuidas nõiaringist välja murda?

Kodutohter
Looduse vingerpuss - külmal ajal on meil suurem söögiisu, kuna loodus on meid nii loonud. | Shutterstock

Vinguv tuul ja külmad ilmad lausa sunnivad meid pehmesse pesasse tõmbuma ja sooja saamiseks kaloreid pungil näkse sisse ahmima. Aga miks see nii on?

Tegelikult ei ole lohutustoitude söömises midagi halba, olgu aastaaeg milline tahes. Lihtsalt tuleb jälgida, et see ei mõjuks halvasti su igapäevasele tegutsemisele, tujule, käitumisele ja tervisele üldiselt. Kõige tähtsam on siin mõõdukus ja oskus õigel ajal pidurit panna.

 

Isu kui looduse vingerpuss
 

Külmal ajal on meil suurem söögiisu, kuna loodus on meid nii loonud.  Teadusajakirjas European Journal of Clinical Nutritionavaldatud uurimistöö järgi on talveaja suurenenud söögiisu meie DNA-sse  kodeeritud: uuringus osalejad sõid suvel päevas umbes 100 kilokalorit vähem kui talvel.
Evolutsioonipsühholoogid väidavad, et jahedate ilmadega hakkame rohkem sööma, et kehale koguneks külma eest kaitsev rasvakiht. Lisaks usuvad nad, et kipume seda tegema põhjusel, et kaugemas minevikus oli talvel toitu vähem.


Rohkem valgust, väiksem isu
 

Lühikesed valgusvaesed päevad võivad meie sisemise kehakella tuksi keerata. Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul on meie ajavööndis suvel kehas umbes kaks korda rohkem  serotoniini kui napi päikesevalgusega aastaajal.
Serotoniin on heaoluhormoon, mis tagab aju töövõime, lisaks soodustab see närvirakkude koostööd, kindlustab hea une, suurendab õnnetunnet ja toetab normaalset elurütmi. Serotoniin vabaneb piisava tugevusega valguse toimel; pimedal aastaajal suureneb seevastu hormoon melatoniini tootmine, mis reguleerib organismi ööpäevast rütmi.
Pimedal ajal jääb melatoniinitase kõrgeks ka keset päeva, tehes meid uniseks ja uimaseks. Sellest väljatulemiseks hakkab keha lisaenergiat nõudma ja nõnda tekibki isu millegi magusa järele. Siin mängib rolli ka see, kui väsinud inimene on.
Teadusajakirjas The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism avaldatud uuringus tundsid väsinud katsealused suuremat näljatunnet kui need, kes olid välja puhanud.
Et päevavalgusest maksimumi võtta, ava kohe peale ärkamist kardinad ja proovi kasvõi korraks keset päeva, näiteks lõuna ajal, õue minna.


Meie tusameele talv
 

Tavaliselt muutub külmaga meie eluviis paiksemaks, ja vähem liikudes kipub rasvapolster kergesti tulema. Vähene liikumine suurendab ka meeleoluhäirete ohtu. Nagu eespool mainitud, alaneb serotoniinitase ning kehas on vähem ka teisi nn heatujuhormoone – dopamiini ja endorfiine. See kõik mõjutab meie meeleolu: oleme tujutud, ärritunud ja langeme kergesti masendusse.
Et seda kõike heastada, hakkab keha igatsema suhkru- ja süsivesikurohkeid toite. Kuna paljud uuringud seostavad kehalise koormuse ikka ja jälle serotoniini ning dopamiini kõrgema tasemega, lisa igasse päeva vähemalt 30 minutit vastupidavustreeningut või energilist kõndimist.

 

Too ellu kergust ja rõõmu
 

Talvisest külmast nõiaringist välja saada ei ole kerge, kuid see on siiski võimalik. Kõigepealt tuleks muuta oma mõtlemist: kui pead sööki millekski patuseks, tekib isule järele andes alati süütunne. Nii võib aja jooksul toit hakata seostuma negatiivsete tunnetega. Luba endale kõike, aga mõõdukalt, ja otsi meeleolu tõstmiseks muid viise.

Yale’i ülikooli teadurid on leidnud näiteks seda, et füüsiliselt sooja tekitavad asjad, nagu soe dušš või vannis mõnulemine, teevad inimesed õnnelikumaks. Keskendu teadlikult oma heaolule, nii vaimsele kui ka füüsilisele: otsi pinget maandavaid toiminguid, tegele järjekindlalt spordiga, kohtu sõpradega, hellita keha ja vaimu meeldivate tegevustega.

Sarnased artiklid