Püsikud "õitsevad" ka talvel. Kas peaks kartma talvekahjustusi?
TM Kodu & Ehitus/kodus.ee
Vähenõudlik mitmeaastane taim, mis praktiliselt hooldust ei nõua. Bergeenia lehed ja juured sisaldavad hulgaliselt bioloogiliselt aktiivseid aineid. | Shutterstock

Aeda taimi valides tasub välja selgitada seegi, kuidas nad näevad välja talvel.

Läbi talve on rohelised ka sellised püsiktaimed nagu kivirikuliste sugukonda kuuluvad bergeeniad, Siberi valdsteinia, väike igihali, harilik metspipar, tipmine puksrohi, roomav metsvits ja mitmed kukeharjad. Parem oleks neil muidugi lumekatte all talvituda.

Kui ere kevadpäike lund hakkab sulatama oleks mõistlik igihaljaid püsikuid päikse ereduse eest kaitsta, et lehed ära ei närbuks. Kaitseks sobib taimedele peale panna lund või siis maapinnale kinnitatud plastist kaitsevõrk.

Lumerooside liikidest osad õitsevad isegi talvel, mõned varakevadel. Osad looduslikult kasvavad taimed ja püsikud on küll oma õied kasvuajal ära õitsenud, aga nende varred jäetakse talveks püsti dekoratiivselt taevast torkima.

Talvel on looduslikult kasvavatest taimedest seemnete levitajateks ohakad, takjad, jumikad, soolikarohi ja oblikad. Enamus aiataimedest külvavad oma seemneid juba sügisel, aga härmatis ja lumi muudavad ka tühjad seemnekestad talvel kauniks. Püsikutepeenras on samuti talvel näha turritavaid tutte.

Kevadeks on talvel taevast torkinud kõrred kõdunenud ja taimejäänused hakitakse käsitsi peenarde katteks. Puhastustööd aias on mõistlik teha sedavõrd varajasel kevad-talvel, et peenardes talvituvate taimede uued idud ei ole veel nina mullast välja pistnud.

 

Aia pisiasjad
 

Kevadise teedelagunemise ajal on aias mõnegi puu või põõsa oksi kaunistamas kaunivärvilised marjad. Kibuvitstel, liigist tulenevalt, on erikujulised ja eri värvi marjad. Priskematest kibuvitsamarjadest saab teha moosigi.


Pihlakamarjad on lindudele sedavõrd meelt mööda, et need süüakse ära juba sügisel. Pihlakas on kõige kaunim sügisel, kui ta on nii lehtede kui marjade poolest kaunites punastes toonides.

Arooniamarjad on ka toiduks sobilikud, aga arooniapõõsaid pole mõtet liiga pinkide lähedusse istutada, sest lindude levitatud marjamahl tekitab raskesti eemaldatavaid plekke.

Lumemarjapõõsas on tagasihoidlik hekitaim.  Sügisel kannab lumemarjapõõsas valgeid ümaraid marju. Lumemarjadel on vaid dekoratiivne väärtus, sest söömiseks on need mürgised.

Muulgi ajal kui suvel on ka õueehitised, nagu pergolad, paviljonid ja väändtaimede toed, õue kaunistuseks. Pakasest härmas või lumekatte all olevad ehitised ja esemed on aiale meeleoluloojateks. Tõrvikud ja laternad on samuti pimedal ajal aia ehteks.

Lumi on talvisesse aeda oodatud. Värskelt sadanud lumi nii kaunistab aeda kui ka kaitseb taimi pakase eest, olgugi et väga lumise talve puhul tuleb põõsaokstelt lumekoormat vähendada.

 

Kas karta taimedele talvekahjutusi?
 

Taimed talvituvad parimini, kui neil on oma liigile sobilikud kasvutingimused ja temperatuurid ei kõigu väga suurelt. Kõige rohkem kahju taimedele tekib, kui pika pehme talve järel tulevad karmid pakased. Karmi lumetu talvega võivad aiakahjud olla suured: hävida võivad ka muidu külmakindlateks peetud tavalised põõsad ja püsikud. Mõned räsitud taimed küll õnneks taastuvad suve jooksul pikkamööda.

Parimini talvituvad kodumaised taimeliigid. Lumikate on taimede kaitseks parim, aga kui lund ei ole, saab taimi katta kuuseokste ja talviste taimekaitsekatetega. Kirka kevadpäikese eest tuleb igihaljad taimed kaitsata õhku läbilaskva kaitsevõrguga.

 

Kuidas taimed talvituvad?
 

Taimedest nähtaval olevad talvitujad on puud ja põõsad, pikemad kõrrelised ja nende pungad talvituvad samuti lumekattest kõrgemal.

Madalal talvitujad on madalakasvulised põõsad ja kõrrelised ning püsikud ja muud ürdid, kes jäävad lume alla.

Heintaimed ja püsikud on sellised talvel piilujad, kelle maapealsetest osadest osa sureb, aga osa varrelehtedest elab talve üle.

Varjatult talvituvad taimed on mullas sibulate, juurte ja mugulatena; näiteks meil tüüpilised kevadlilled maikellukesed ja võsaülased.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid