Saun vannituppa! Kuidas valida saunakabiini?

Teija Aaltonen
Saunakabiin on nagu mitmekesisemate võimalustega dušikabiin, millele on vajalikud vee- ja elektriühendused tehtud. | Tootja

Sauna suurus ei ole oluline, kui inimene tahab saunelda. Pesuruumi paigaldatav saunakabiin on justkui mööbel, mille paigaldamiseks ehitusluba vaja ei lähe. Saunelda saab nii auru- kui infrapunasaunas või ka õigel kombel leili võttes.

Kui üks pere juba enne maja ehitamist arutles, millised mugavused nende uues kodus võiksid olla, leiti, et vaja on lõõgastusruumi, kus oleks tavasauna kõrval ka infrapuna-aurusaun. Lõplik lahendus oli selline, et infrapuna-aurusaun paigutati esimesel korrusel paiknevast tavasaunast hoopis eraldi ülakorruse vannituppa.
Saunavalikut internetiteabepõhjal tehes otsustati kõik-ühes-sauna kasuks: samas kabiinis on nii infrapuna- kui aurusaun ja ka dušš. Seegi oli tähtis, et ruum ei oleks liiga kitsas, kuna kogemused 80 x 80 cm dušikabinidega olid sellised, et neis ei mahu pesema, ilma et küünarnukkidega vastu sisepindu ei koksaks.
Ka igasugused muud lisaomadused, nagu raadio- ja muusikakuulamise võimalus pluss toote hea disain olid moodsa saunakabiini hankimisel arvesse võetud. Infrapunasaunas on võimalik ka näiteks lehte lugeda.

Kuna vannituppa paigaldatav saunakabiin tuli uusehitusse, sai ka kogu ülakorruse vannituba juba seda asjaolu arvestades projekteeritud. Infrapuna-aurusauna kabiini kokkupanekuks kulus üks õhtu. Seinaklaaside tihendite paigaldamine oli töö raskeim osa, aga puupulga ja libestava pesuvahendi abil sai ka see töö lõpuks hästi korda.
Infrapuna-aurusauna kokkupanemisel professionaalset abi tarvis ei ole. Saun ühendati vaid tavalisse pistikupesasse ja veetorustik ühendati dušisegistisse. Igaüks, kes endale sarnase toote on ostnud, otsustab muidugi ise, kas viitsib aega viita, et ise saun kokku panna ja paigaldada või palkab asjatundjad seda tegema.

Eelmainitud saun on toiminud ootustekohaselt; klaaskiust põrandamoodul küll algul nagises, kui sellele astuti, aga naginast saadi lahti, kui põrandale pandi puitrest. Saunakabiini kasutamisel on tekkinud ka tootearendusideid: kui kabiinil oleksid all lukustatavad rattad, siis kergendaks see kabiini liigutamist, kui millalgi oleks vaja näiteks koristada ja puhastada ka kabiinitagust; seni on kabiinitaguse koristamiseks see lihtsalt jalgadest seinast eemale tõmmatud.
Pere kasutab vannitoas olevat saunakabiini tihemini kui esimese korruse tavasauna. Saunakabiinis on küll ruumi kahele, aga seda kasutab selles peres tavaliselt ikkagi vaid üks inimene. Kui tavasaun on ka sotsiaalse suhtlemise koht, siis vannitoa saunakabiin sobib saunlemiseks igal hetkel, kui keha lõõgastumist vajab – kasvõi pärast tööpäeva lõppu.
 

Tavalisest mitmekülgsem
 

Enamik saunakabiine paigaldatakse valmisolevatesse majadesse ja palju just korteritesse, uusehitistesse paigaldatakse neid vähem. Kui majas võetakse ette torustiku või vannitoa remont, siis ikka mõeldakse, kuidas elamist veelgi mugavamaks muuta.
Enim on mitmekesisust võimaldavate saunakabiinide tellijaid nende hulgas, kel pole pesuruumi kõrval sauna. Kui on olemas infrapuna-aurusaun, ei ole enam vajadust näiteks õhtuse jooksutiiru järel sauna kütma hakata, vaid saab kohes lihaseid soojendama minna ja kasvõi samal ajal raamatut lugeda.

Saunakabiin on nagu mitmekesisemate võimalustega dušikabiin, millele on vajalikud vee- ja elektriühendused tehtud. Elementidest kokkupandava saunamooduliga saab elamismugavust tõsta üsna soodsa hinnaga. Sauna kokkupanekuks kulub aega vähemalt üks tööpäev; ja see töö rabistamist ei kannata – tuleb olla täpne ja rahulik.
Saunakabiini jaoks on ruumi vaja sedavõrd, et seda saaks paigaldamisjärgselt uuesti ka kohalt liigutada, et saaks hooldada põrandatrappi. Kabiini mõõtusid arvestades peab selle ümber ruumis olema võimalik tekitada vähemalt 30 cm vaba ruumi, et ka sauna tagaküljel oleks võimalik veetorustiku- ja elektriühendusi teha. Kabiini kohal, kabiinitüübist sõltuvalt, peab olema vaba ruumi vähemalt 5–10 cm.

Pesuruumide põrandakalded on harva sellised, et ei saaks teha saunakabiini paigaldust reguleeritavate jalgade abil. Vajaduse korral on rauapoodides saadaval ka keermejätkamismutreid, kui on vaja kabiini jalgu pikendada.

Veeühendused tehakse vanades majades tavaliselt nii, et dušikabiini umbes meetripikkused veevoolikud ühendatakse saunakabiini dušisegistiga. Sellisel juhul 3/4 tollisele väliskeermele paigaldatakse seinale adapterid 1/2 tollise väliskeerme jaoks, mis ühtivad dušikabiini 1/2 tollise sisekeermega. Uusehitistes tasub veeühendused teha kruvikeerajaga sulgetavate sulgventiilidega iga kabiinitüübi sobilikeimale kohale ühendamisjuhise kohaselt sirgete 1/2 tolliste väliskeermeliitmikega.

Elektriühenduseks on maandatud ühefaasiline rikkevoolukaitsmega pistikupesa iga vastava kabiinitüübi juhises antud kohale vähemalt 16 A kaitsmega. Kanalisatsiooni ühendatakse saunamoodul selle alla jääva põrandatrapi kaudu, millesse dušikabiini äravooluvoolik ühendatakse.
 

Varuosade saadavus ja kasutusvõimalused
 

Saunamoodulid vajavad korrapärast hooldamist, et need töökorras püsiksid. Kõnealuse sauna seinad ja infrapunakiirgurite välispinnad on klaasist, mistõttu neid võib puhastada kõigi klaasipuhastusvahenditega. Näiteks auto tuuleklaasi puhastamiseks mõeldud ained on mustusthülgavad, mis hõlbustab ka sauna klaaspindade puhastamist, kui neid sellega on töödeldud. Et veest koguneb klaasidele lubja- ja muid setteid, tasub klaaspindu korrapäraselt puhastada, vältimaks neile mustusekihi tekkimist.

Infrapunasauna ostja peaks endale selgeks tegema ka sellele saunale vajaminevate varuosade saadavuse kauplustest ja ka selle, et saunal kindlasti oleks vähemalt kaheaastane garantii. Need infrapunasaunale antud omadused annavad usalduse loota tootja pakutud omadustesse ja lootuse, et toode ka piisavalt kaua vastu peab.
Tasub välja uurida seegi, kas varuosad on liidetavad muude süsteemidega. Müügil on ka selliseid infrapunasaunasid, mille elektrisüsteem ja varuosade ühilduvus muude süsteemidega on asjatundmatule arusaamatu. Heades saunamoodulitüüpides on kõigil dušidel heakskiidetud tüüpsegistid, olgugi et dušikabiinid ei ole vannitubade statsionaarselt paigaldatud osad.

Enamuse saunamoodulite hooldustööde puhul ei ole vaja asjatundjat kohale kutsuda, vaid ka tavainimene suudab rikkiläinud osa väljavahetamisega toime tulla. Üldine saunaehitustrend tundub olevat selline, et uusehitiste puhul loobutakse statsionaarse sauna ehitamisest ja kokku hoitakse ehituskuludes, hankides moodulsauna.

Sarnased artiklid