Süda töötab pumba põhimõttel ja varustab vereringe kaudu kogu organismi vajalike ainetega ning korraldab sama talitlusega ka mittevajalike ainevahetusjääkide organismist eemaldamise. Et pump töötaks, peab selles olema klappide süsteem. Nii on ka südame vasemas, arteriaalse verevarustuse pooles klapp, ja seda kutsutakse mitraalklapiks. Nimetus on tulnud ajalooliselt paavsti peakattest, mitrast (kirikuisal on senini usutalitlustel sama kujuga müts peas).

Mitraalklapp sulgub siis, kui vasaku vatsakese kokkutõmbel surutakse südamest arteriaalne veri aorti ja sealt arteritesse, ning avaneb siis, kui veri voolab südame vasakust kojast vatsakesse. Niisugune tegevus kestab kogu meie elu – tegelikult algab juba enne sündimist, inimloote südametegevusega emaihus.

Kui aga mitraalklapp laseb vasaku vatsakese kokkutõmbe ajal suure koguse verd tagasi vasakusse kotta, siis läheb vereringesse vähem vajalikku verd ja see on südamehaigus – mitraalklapi puudulikkus.

Põhjused on erinevad, samuti käib ravimine haiguse raskuse, täpsemalt rikke suuruse järgi.

Südameuuringutel, näiteks ehhokardiograafiaga täpsustades, nähakse sageli, et mingi osa verd satub klapist tagasi ka täiesti tervetel inimestel, ning see tavaliselt vaevusi ei tekita. Sellise olukorra põhjuseks on mitraalklapi liigne elastsus. Klapihõlma tagasipaindumist nimetatakse mitraalprolapsiks; sagedamini on seda nähtust noortel saledatel inimestel (arvatakse, et elu kestel klapi elastsus kaob nagu noorus ja mõnedel ka saledus).

Muidugi on see seletus lihtsustatud – inimese organism on eriliselt keeruline ja kõik pole kunagi lõplikult selge. Mõnikord võib mitraalprolaps suureneda ning juba siis võivad tekkida vereringehäired ja kaebused.

Kui Teil on kahtlus, et mitraalklapp laseb veidi verd tagasi, siis see pole veel haigus, kuid oma arstiga kokkuleppel võiksite mõneaastaste vaheaegade järel lasta uuringuid korrata.

Allikas: Arvo Mesikäpp