Küllap igaüks on kunagi elu jooksul saanud päikesepõletuse – päike aga on teadagi kõige suurem süüdlane pahaloomuliste nahakasvajate tekkel. Just seepärast tuleks hoolikalt jälgida oma sünnimärke ning märgata muutusi nende välimuses või arvus.
Kellel on suurem risk
"Osad inimesed peavad sünnimärkide suhtes olema eriti tähelepanelikud – neil on suur oht kasvaja tekkeks," ütleb Keiu-Karin Michelson.
Jälgi hoolikalt oma sünnimärke, kui sul on:
punakad juuksed ning tedretähnid;
keha pinnal palju sünnimärke – üle 50;vähene immuunsus.
Samuti siis, kui:
kasutad sageli solaariumi;
käid päikesereisidel, mägedes matkamas või suusatamas;
mõnel su lähisugulasel on avastatud melanoom või on selle kahtlus.
Sünnimärkide rohkusest annab aimu käsivars. Keiu-Karin Michelsoni sõnul võiks esimese hooga vaadata oma käsivarsi: kui seal ei ole palju sünnimärke, siis suure tõenäosusega ei ole neid liigselt ka ülejäänud kehal.
"Päikesereisidel hoolikalt kaitsekreemi kasutav inimene ei ole väga ohustatud, välja arvatud juhul, kui tal on ka teisi ülalmainitud riskifaktoreid," räägib terviseõde. Ta paneb siinjuures südamele, et tugeva faktoriga kaitsekreemi peab kindlasti kasutama ka talvel mägedes suusatades. "Sageli pannakse kreem hommikul nahale ja päeva jooksul seda ei uuendata. Kui aga ollakse kogu päev väljas – hommikul mäele ja õhtul ära –, siis ühest määrimisest jääb väheks."
Tähtsad ohumärgid
"Et ennetada nahamoodustise või sünnimärgi muutumist, eriti kui on olemas riskitegur, tasuks neil silm peal hoida, hoolimata sellest, kas kasutatakse kaitsekreemi või mitte. Sellised inimesed võiksid sünnimärke lasta kontrollida kord aastas," annab Keiu-Karin Michelson nõu.
Sünnimärke saab ka kodus ise üle vaadata. Eriti mugav on seda teha koos kaaslasega: üks kontrollib teise sünnimärke ja vastupidi, nii et märkamata ei jää ka raskesti ligipääsetavad kohad. Seda tasuks teha vähemalt kord või paar aastas, isegi sagedamini, eelistatavalt päikeselise hooaja alguses ja lõpus.
Nahka kontrollides tuleks tähele panna võimalikke ohumärke. Tähelepanu peaks pöörama neljale aspektile:
asümmeetria – sünnimärgil on üks pool selge joonega, teine pool aga sakiline;
piirid – sünnimärgil on kahtlane sakiline, sälguline, ebakorrapärane piir;
värvus – üks sünnimärk on mitut värvi;
dünaamika – kas ja kuidas sünnimärk aja jooksul muutub: on suurenenud, kõrgenenud, kuju ja välimust muutnud.
"Kui enesekontrolli käigus on paar kahtlast moodustist avastatud, siis see ei pruugi tähendada, et tegemist on pahaloomulise kasvajaga, kuid sel puhul tasub kindlasti spetsialisti juurde minna," toonitab Keiu-Karin Michelson. "Sünnimärke tuleb elu jooksul juurde – need on healoomulised nahamoodustised. Enamjaolt on sellised sünnimärgid üle kogu keha sarnased, nii suuruselt, kujult kui ka värvuselt. Tähelepanu tuleks pöörata teistest erinevatele moodustistele."
Aastatega saame juurde ka nahanäsasid. Kui näsad on sellises kohas, kus häirivad – näiteks krae äär hõõrub neid –, siis saab lasta need sealt eemaldada. Tasub teada, et nahanäsad on ohutud.
Vajadusel tehakse uuring
Sünnimärkide kontrollimisel saab valida nn dermtesti, millega vaadatakse üle kuni kolm muret tekitavat moodustist, kuid võimalik on lasta uurida ka kõiki sünnimärke. Kogu keha nahauuringul vaadatakse inimene üle pealaest jalatallani. "Sellist uuringut tasub teha siis, kui on mitu riskitegurit," selgitab terviseõde.
"Dermtesti puhul kogutakse kõigepealt anamnees: uuritakse, kas inimesel on riskifaktoreid, kaasa arvatud seda, kas ta on kunagi lapsepõlves saanud päikesepõletusi. Siis tehakse dermatoskoobi abil kahtlastest sünnimärkidest pildid ja märgitakse ära nende asukoht. Pärast seda saadetakse telemeditsiini vahendusel pilt dermatoloogile hindamiseks," kirjeldab Keiu-Karin Michelson tavalist protseduuri. "Dermatoloog saadab paari tööpäeva jooksul vastuse koos soovitustega, mida vajaduse korral edasi teha."
Ei tasu muretseda, et dermatoloog pildi pealt haigust üles ei leia. "Dermatoskoop võimaldab nahamoodustist suurendada mitukümmend korda ja see on küllaldane selleks, et avastada pahaloomulisi nahakasvajaid – see aitab näha morfoloogilisi struktuure, mida me palja silmaga ei näe. Dermatoloog näeb tänu suurendusele arengufaasis olevaid kasvajaid, st muudatusi naha struktuuris. See aitab vältida ka sünnimärkide üleliigset eemaldust."
Kui on halvad uudised
"Kui vastus näitab halvaloomulise kasvaja kahtlust, siis soovitame pöörduda kirurgi poole – loomulikult anname sinna saatekirja. Tavaliselt eemaldab kirurg sünnimärgi kohaliku tuimastusega. Eemaldatud nahamoodustis saadetakse histoloogiliseks uuringuks edasi laborisse, alles seejärel saab kindlalt öelda, mis täpselt kudedest leiti," selgitab terviseõde.
"Kui nahakasvaja avastatakse varases staadiumis – ja see peaks sünnimärkide kontrolli eesmärk ju ka olema –, siis on suur tõenäosus, et melanoomist on lahti saadud." Kaugele arenenud melanoomi puhul tuleb aga loomulikult jätkata ravi onkoloogi juures.
