Iga meister vajab isemoodi tööpinki
Lihtsalt öeldes on tisleripink üks suur tugev laud, mille külge saab hõlpsasti kinnitada erinevaid tööriistu. Puutöömeistrite ja harrastajate vajadused on vägagi erinevad – näiteks vajab paadimeister hoopis teistsugust tööpinki kui pillimeister.
Kõige põhjalikumalt on Prantsuse tüüpi tööpinki kirjeldanud tuntud prantsuse puutöömeister André Jacob Roubo oma 1769-1774 ilmunud raamatutes „L’art du menuisier “ („Tisleritöö kunst“). Pildid originaaltrükist on leitavad internetist ning värskemad trükiversioonid sellest vanast raamatust on ingliskeelsena ka tänapäeval saadaval.
Tisleripinkide kõrgused erinevad – pink peab sobima töö iseloomuga, aga ka meistri enda pikkusega. Tänapäeval on tööpingid oluliselt kõrgemad kui 100-200 aastat tagasi. Põhjuseid on mitmeid – inimesed on pikemat kasvu, lisaks sellele on kasutusele võetud uued tööriistad. Tänapäeval kasutatakse puuhöövli asemel rohkem madalamat metallist käsihöövlit, aga ka elektrilisi käsitööriistu. Tööruum seab pingi suurusele omad piirangud, kuid minu isiklik kogemus ütleb, et tööpink võiks olla võimalikult suur ja raske.
Prantsuse stiilis tisleripingil on nii mõnedki eelised
Prantsuse tisleripingil (tänapäeval tuntud ka kui „Roubo tööpink“) on mitmeid eeliseid teiste levinud tisleripinkide, näiteks Saksa, Skandinaavia ja Inglise stiilis pinkide ees. Prantsuse tööpingi eeliseks on konstruktsiooni lihtsus ning massiivsus, samuti pingi tugev jalapitskruvi. Töötamise teeb mugavaks ka asjaolu, et tööpinna esiserv on pingi esiküljega tasapinnas – see hõlbustab uste, akende ning teiste suurte tasapinnaliste detailide kinnitamist ning töötlemist.
Prantsuse tüüpi tööpingi tänapäevaseks uuenduseks on kaheosaline tööpind, mille keskele on jäetud umbes 30-50 millimeetrine pilu. Pilu on täidetud liistuga, mida saab soovi korral pisut üles tõsta, et seda saagimisel või hööveldamisel tõkkena kasutada. Liistu saab ka täielikult eemaldada – nii saab pilust läbi pista näiteks käsipitskruvi, et sellega tööpinnale mõni detail kinnitada.
Löögiraud ja pitskruvid aitavad detaile kinnitada
Tööpingi pitskruvid olgu võimalikult tugevad ja suured. Kahjuks ei leidu Eesti tööriistakauplustes tisleripingi valmistamiseks vajaminevaid pitskruvisid, need peame tellima internetist. Siin on mõned tuntumad leheküljed, kust olen ka ise vajalikku raudvara soetanud: www.dictum.de; www.feinwerkzeuge.de; www.axminster.co.uk. Et vältida töödeldavate detailide muljumist, tasub pitskruvide „lõugadel“ kasutada pehmendust. Heaks lahenduseks on põranda või seina viimistlemiseks kasutatav korkplaat, aga ka paks pargitud nahk.
Veel üks hea, kuid vähetuntud kinnitusvahend on holdfast. Eesti keeles sellele vist õiget vastet polegi, ise nimetaksin seda löögirauaks. Löögiraud hoiab detaili üllatavalt hästi. Julgen väita, et see on üks soodsamaid lahendusi detailide kiireks kinnitamiseks. Detaili kinnitamiseks löö vasaraga üks hoop rauale „lagipähe“, avamiseks kopsa rauale vastu „kaela“. Raud vajab vaid 19-20 millimeetrist auku tööpinnas, samas tööpind ise peab olema vähemalt 60-70 millimeetrit paks.
Heal tööpingil võiksid olemas olla ka sahtlid, samas pole need hädavajalikud. Head tugeva põhjaga sahtlid aitavad hoida tööriistad organiseeritult ning kaitsevad neid laastude ja tolmu eest.
Tööpingi võib valmistada ka töötlemata puidust
Tööpingi võib valmistada ükskõik millisest puidust, siin Euroopa nurgas on kõige sobivamaks materjaliks kask, saar või tamm. On levinud arusaam, et tööpingi materjal peaks olema pehmem sellel töödeldavast puuliigist, seetõttu on mõistlikuks lahenduseks näiteks tiheda tekstuuriga männipuit. Kui soovime tööpingi valmistada ehituspuidust, tuleb sellel enne kuivada lasta – siseruumis on puidu sobivaks niiskussisalduseks 8-12%.
Soovi korral võib tööpingi jätta ilma igasuguse viimistluseta, naturaalne puit on väga heade libisemisvastaste omadustega. Ise soovitan tööpinki siiski viimistleda – puitu imbuv õli, vaha või šellak aitab eemaldada võimalikke liimijääke ja muid plekke, sobilik töötlus vähendab ka temperatuurist ja õhuniiskusest põhjustatud puidu elamist.
Tisleripink võib olla ka kaunis sisustuselement
Kaunilt viimistletud tisleripink sobib väga hästi ka sisustuselemendiks. Kui tööpind valmistada ühtlaselt ning ilma keskel asuva piluta ja kinnitada pingi jalgade külge pööratavad istmed, saame arvutilaua või köögisaare, mille sarnast pole ühelgi naabril.
Tisleripinkide valmistamise vastu tekkis mul huvi ja vajadus 10 aastat tagasi kutsekoolis ametit õppides. Kooli enda tööpingid olid halvasti konstrueeritud ega kannatanud mingit kriitikat. Ametikoolis sai valmis meisterdatud kaks esimest suurt tisleripinki. Et puutööga tõsisemalt tegeleda, sai neli ja pool aastat tagasi loodud väike ettevõte – Heartwood OÜ. Ettevõtjana valmistan põhiliselt tisleripinke ja puidust paate ning kui aega üle jääb ja tellija soovib, siis ka muud ilusat puidust.
Tisleripinkidega saad lähemalt tutvuda Heartwood OÜ kodulehel. Ettevõtte eindajatega saab ühendust võtta meiliaadressil [email protected].