Radoonikaardid ei ole alati täpsed
Marc Vokk
Radoonikaart. | Arhiiv

Radoonikaardid ei näita täpselt konkreetses hoones olevaid radoonitasemeid. Oma kodu rajamisel oleks hea seda teada. Radooni tase sõltub mitmest asjaolust.

Radoonikaardid kerkivad aeg-ajalt päevakorda, kui räägitakse radooni ohust ning selle ohutaseme määramisest. Need kaardid on saadaval nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Viimati aastal 2017 anti näiteks välja põhjalik Tallinna radoonitasemete kaart, mille koostaja oli Eesti Geoloogiakeskus. Radoonikaartide probleem on aga siiski see, et need on üldised ning määravad vaid piirkonna ulatuses radoonitaseme. See aga ei ole praktikas piisav täpsusaste, sest ka hoonete ja isegi korterite lõikes võib radoonitase erineda olulisel määral.

Loomulikult on mugav võtta tasuta kättesaadav kaart ette, teha piirkonna järgi oma maja võimalik radoonitase kindlaks ja kogu lugu. See oleks aga ilmselt sama, kui vaadata peeglisse ning hinnata oma maksa tervist näo järgi (loomulikult, kui maks on ikka väga läbi, paistab see lõpuks ka näost välja).

Kuidas siis aga täpselt hinnata radoonitaset? Tuleb ikka konkreetsest kohast mõõta. Radoonikaardid on mõeldud kasutamiseks madala riskiastmega ja kõrge riskitasemega piirkondade üldisema geograafilise jaotuse korral. Nende kohta on siiski väga raske teha mingeid usaldusväärselt täpseid järeldusi radooni taseme kohta konkreetses hoones.

Radoonikaardi koostamisel tehakse ruutkilomeetri kohta üldistavaid mõõtmisi. Radooni tase siseruumides sõltub suuresti hoone ehitusest ja pinnase (muld, liiv, kruus jne) õhu läbilaskvusest, mis võib kohalikul tasandil erineda.

Radoonikaardi loomiseks saadakse mõõteandmed kas maapinnast radooni taseme mõõtmise teel või siis siseõhust mõõtmiste andmete abil. Maapinna radooni mõõtmisel puudub selge seos maapinna radooni taseme ja ruumiõhu radoonisisalduse vahel. Kindlasti on suurenenud risk kõrge maapinna radoonitasemega aladel, kuid muud tegurid, näiteks ehitustehnoloogia ja ehitusmaterjalid avaldavad ka olulist mõju.

 

Radoonitaseme mõjutajad

 

Radooni eritub ka ehitusmaterjalidest ja põhjaveest. Neid asjaolusid radoonikaartidel ei arvestata. Radooniga on ka selline lugu, et ta muutub ajas ehk näiteks 15 aastat tagasi teostatud mõõtmine ei pruugi olla enam usaldusväärne.

Geoloogilised protsessid, ehituslikud ümberkorraldused, näiteks ventilatsioonisüsteemi muutused jms, on vaid mõned näited teguritest, mis võivad oluliselt mõjutada radooni taset ajas.

Kõike seda silmas pidades ei tohiks loota radoonikaartidele, kui soovite teada, mis on reaalsed radoonitasemed konkreetses hoones. Isegi kui elate piirkonnas, mis on radoonkaardil määratletud kui madala riskitasemega ala, võib siseruumides olla endiselt kõrge radooni tase.

Arvestades, et radoon on pärast suitsetamist kõige sagedasem kopsuvähi põhjus, ei ole põhjust radoonitasemesse pealiskaudselt suhtuda. Ainus viis usaldusväärse pildi saamiseks radooni tasemest on selle reaalne mõõtmine.
 

Radoonitaseme vähendamise meetmed:

pinnasega kontaktis olevate piirete tihendamine

radoonimembraani paigaldamine

tuulutatav kasutuseta kelder

mehaanilise ventilatsiooniga kasutuseta kelder

mehaaniliselt tekitatud alarõhk pinnases

soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid