Tualettruumid on teinud läbi peadpööritava arengu
Anne-Mari Alver
Eelistatud pott on sisseehitatud. | Shutterstock

Tualettruum on iga kodu juures üks tähtis ja vajalik ruum. Tõsi küll, sellest ei räägita väga palju, kuid tasub vaid meenutada mõnda korda, kus seda kasutada ei saanud... Pärast seda pole tualeti olulisuses enam vähimatki kahtlust.

Tualettruumi kõige tähtsamaks osaks on WC-pott. Juhtub see minema katki või mingil muul põhjusel kasutuskõlbmatu olema, on kodune õhkkond õige kiiresti häiritud. Isegi tühi külmkapp või puuduv toiduvalmistamisvõimalus ei tekita nii kiiresti nii suurt diskomforti.


Käimlamajanduse ajalugu viib antiikaega

 

Tualettidel on ka võimas ajalugu, mis ilma liialdusteta on võrreldav draamakunsti või ooperi ajalooga – kõigi mainitute juured ulatuvad Antiik-Kreekasse. Kui aga ooperit ja draamat viljeleti vanas Hellases üsna võimsalt, siis kehakergenduseks olid tingimused pigem algelised. Nii olid kanalisatsioonitorud lahtised ning tualettpaberi asemel kasutasid vanad kreeklased seda, mida ümbruskonnast peoga haarata sai.

Roomlased viisid käimlakultuuri paremale tasemele. Keiserliku linna kanalisatsioonisüsteemi tuumikelemendiks oli suur kloaak ehk Cloaca Maxima. Räägitakse, et 33 aastal e.m.a oli suure kloaagi juhttoru olnud sedavõrd võimas, et imperaator Augustuse abiline Marcus Agrippa olevat sealt purjelaevaga läbi sõitnud.

Ka avalikud käimlad olid Roomas levinud. Vaesemad inimesed olid harjunud teiste ees oma vajadusi rahuldama. Roomlased kasisid ennast latriinides pulga otsa pandud käsna või riidetüki abil, mida hoiti soolveega täidetud anumates.
Araabia maades tuli tualettruumi siseneda, tehes esimene samm vasaku jalaga ning puhastusoperatsioonideks tuli kasutada vasakut kätt. See jättis vasakule käele kindla maine, mistõttu tänapäevalgi pole islamimaades viisakas vasakut kätt söögivaagna poole sirutada. Keskaeg tõi tagasilanguse. Teadlased ja targad naised põlesid tuleriitadel ning tualeti asemel kasutati paremal juhul auku, mis kõik väljaheited tänavaporisse tõi.

 

Moes on minimalism ja mugav puhastatavus

 

Kaasaeg seevastu võimaldab rõõmu tunda just sellistest tualettidest, mis kodu- või firmaomanikku kõige paremini teenivad ning ruumiga kõige paremini sobivad. Sisekujundaja Kristiina Luts ütleb, et kõige sagedamini eelistatakse tualettruumi sisustades minimalistlikku stiili.
"Eelistatud pott on sisseehitatud. Sageli lähtutakse valikul sellest, et ruumi oleks võimalikult mugav koristada. Sama kehtib ka teiste ruumide sisustamise kohta – näiteks valitakse mööbel selle järgi, et koristusrobot saaks põranda puhtana hoida.”

Kristiina Lutsu töökogemus näitab, et tualetipottide valikul eelistatakse lihtsaid jooni ja sirgeid servi. Au sees on siseservata rimless-tehnoloogia, tänu millele on potti kerge puhastada ning pole vaja muretseda serva alla jääva mustuse pärast. Veel valitakse sageli vaikselt sulguv prill-laud.

Geberiti müügiesindaja Eestis Priit Roostalu kinnitab samuti, et üks olulisemaid kriteeriume tualetipoti valikul on mugav korrashoid. Ta ütleb, et kõige sagedamini eelistatakse ilma servata Rimfree WC-potte –  ja väliselt võimalikult siledaid, et oleks lihtsam puhastada.

"See kehtib nii põranda kui seina WC-pottide kohta. Populaarsed on nii ümara kui kandilise disainiga mudelid. Oluline on veel, et prill-lauda saaks lihtsasti puhastamiseks eemaldada,” lisab ta.
Ka santehnikud soovitavad WC-poti valikul lähtuda kahest olulisest kriteeriumist, räägib Santehnik24.ee OÜ juht Veljo Frolov. "Esiteks on oluline pöörata tähelepanu WC-poti veetarbimisele ja teiseks valida pott, mis on kergesti hooldatav. Kui neid kaht soovitust järgida, siis on tõenäosus, et WC-pott teenib teid veel kaua ja seda pole vaja nii ruttu välja vahetada,” ütleb ta.

 

Värvipalett on pigem tagasihoidlik

 

"Kõige sagedasem tualetipottide värv on valge, ent leidub ka tumedaid potte, mis annavad tualettruumile hoopis teistsuguse aktsendi,” mainib Luts ning lisab, et kui tavaliselt pole tualettruumi valamule muid eelistusi, kui et see kitsasse ruumi ära mahuks, siis värvilise WC-poti puhul annaks ruumile tasakaalu juurde, kui valamu oleks potiga sama värvi.

"Mõelda tasub ka sellele, milline on ülejäänud korteri või hoone sisustus. Kui tegu on näiteks mõisastiilis elamisega, võiks sama sisustusjoon jätkuda ka tualettruumis ja poti valikul,” soovitab ta. Kui aga kogu elamises valitseb pigem minimalism, järgib sama joont suure tõenäosusega ka tualettruum.
Tualetipoti valikul soovitab Kristiina Luts sama nippi nagu tooli või diivani ostul – lisaks vaatamisele tasuks korraks ka istuda. Nimelt on tualetipotte veidi erinevate kõrgustega ning eri pikkuses inimesed tunnevad end erinevatel pottidel erinevalt.

 

Väikesed disainielemendid

 

Kristiina Luts viitab, et on üks tore väike disainielement, mis võimaldab hõlpsasti ruumile aktsenti ja iseloomu lisada – selleks on loputuskasti nupp või plaat. Neid leidub laias valikus – erinevate värvide, kuju ja elektroonikaga. Ka kõige tagasihoidlikumas tualettruumis on tänapäeval tõenäoliselt kahe valikuga loputuskasti nupp. See on ka keskkonnasõbralik valik, sest nii saab tualetikasutuse järel vett säästa.

Kui ruumis on valamu, saab mängida ka segisti valikuga. Neidki on saadaval väga erinevaid, nii vormi kui ka värvi mõttes – valikus on kuldset, kroomitut, musta värvi, roosasid varjundeid... Igale oma!

Ka Geberiti müügikogemus näitab, et seina WC-pottide loputuse lülituseks otsitakse ja ostetakse palju matt toonis loputusplaate. Kõige populaarsem on matt must, kuid matt kroom ja matt valge ei jää ka palju alla. "Nende puhul on ka oluline, et näpujäljed ei jääks peale, ehk nad peaksid olema lihtsasti puhastatava kattega,” räägib Priit Roostalu. „Kui segistid on mitut värvi (kuldsed, mustad jne) siis ostetakse ka sarnase tooniga loputusplaadid, et ühtset disaini järgida,” lisab ta.

 

Tualett koos pesemisvõimalusega
 

Tualetis käimine on tihedalt seotud ka isikliku hügieeni küsimustega. Siingi on tehnika teinud läbi võimsa arengu, tänu millele on hügieeni tagamine muutunud üha lihtsamaks ja mugavamaks.

Eraldiseisev bidee pole Eestis kuigi sagedane valik, ent veel mõned aastad tagasi oli hea, kui tualetipoti kõrval leidus käsidušš. Sellele järgnes uus tehnikaime – tualetipott, millel olid ka bidee funktsioonid.
Nüüd ütleb Priit Roostalu, et järjest rohkem uuritaksegi dušš-WC funktsiooniga WC-pottide mudelite kohta, nende populaarsus kasvab aastast aastasse. „Tegu on võimsa edasiarendusega bideest – sealt tuleb soojendatud vesi, lisaks on sellel ka kuivatus- ja eraldi naistele mõeldud pesufunktsioon,” märgib ta.

 

Pott valitud, aga kuidas paigaldada?

 

OÜ Santehnik24.ee juht Veljo Frolov ütleb, et ehkki lihtsa tualetipoti paigaldus pole väga raske ülesanne, võib see kogenematu inimese käes olla küllalt ajamahukas.

"90ndatel eeldati, et mees teeb kodus ära kõik vajalikud tööd. Praeguseks on spetsialiseerumine suurem ning tihti eelistatakse konkreetseid oskusi nõudvad tööd jätta spetsialisti hooleks,” nendib ta. Lisaks tualetipoti paigaldamisele soovivad tema kliendid vahel abi ka ostmisel ja teisaldamisel, samuti eeldatakse, et santehnik võtab vana poti kaasa ning viib ära. Veljo Frolov peab seda küllalt loomulikuks, sest tualetipott on küllalt raske ning tegelikult pole seda tavapäraste jäätmekäitlusviiside juures ka kusagile mugavalt ja keskkonnasäästlikult paigutada.

Veljo Frolov räägib WC-pottide ühendamist tutvustades, et need saab jagada tagant- ja altjooksuga pottideks. Kui esimese puhul on WC-poti toru suunatud taha ning pott tuleb ühendada seinas oleva kanalisatsioonitoruga, siis altjooksuga WC-poti puhul paigutub WC-pott põrandas olevale kanalisatsiooniavale.

Kui WC-pott on tagantjooksuga, ent seda soovitakse põrandas paikneva kanalisatsioonitoruga ühendada, on võimalik seda teha plastist torupõlve abil. Sarnasest ühendusviisist on abi ka siis, kui tarvis WC-potti seinale paigutatud veeboileri või kapi tõttu seinast eemale nihutada.

 

Põrandale kinnitamine sõltub põrandaküttest
 

"Olenemata sellest, kas tegemist on alt- või tagantjooksuga WC-potiga, tuleb see kindlalt ja turvaliselt põranda külge kinnitada,” märgib Veljo Frolov ning selgitab, et WC-poti alumises servas on neli kruvide jaoks mõeldud ava.

Kui tualettruumi põrandas puudub põrandaküte, mis võiks kruviava puurimisel kahjustatud saada, siis tuleb kruvide asukohad maha märkida, augud ette puurida, tüüblid sisse panna, WC-pott oma kohale tõsta ja kruvid sisse keerata. Kruvide valik sõltub pinnast, millesse need keeratakse.

Põranda võimalikke konaruste tasandamiseks ja WC-poti turvalisemaks kinnitamiseks soovitame kasutada tihendit, mis tuleb paigutada põranda ja WC-poti vahele. Tihend aitab leevendada ka suure temperatuuride kõikumisega kaasnevaid pingeid, mis liialt jäiga kruviühenduse puhul võib WC-potti kahjustada.

Kui tualettruumis on põrandaküte ning küttekaablite asukohas ei olda päris kindel, võiks otsustada silikooni kasuks. Kuigi esmapilgul ei tundu massiivsete kruvide ja silikooni võrdlus viimase kasuks olevat, siis tegelikult on õigete töövõtete kasutamisel silikooni abil põrandale kinnitatud WC-pott sageli kindlamalt paigas kui kruvide puhul. Õigeks töövõtteks on aga piisava koguse silikooni kasutamine ja kindlasti tolmuvaba tegutsemine.

 

Hüva nõu - sobivat potti valima minnes

 

Tualetipoti kuju sõltub enamasti selle mõõtmetest. Kui soovitakse kompaktsemat versiooni, tasub valida ümarama kujuga mudel. Kui tahetakse rohkem tähelepanu pöörata mugavusele, on sobilikum pikliku kujuga tualetipott.

Paigaldusviisi järgi on tualetipotte kahte tüüpi – põrandale kinnitatavad ja seinale kinnitatavad tualetipotid. Mõlemal omad eelised.

Põrandale kinnitatavad tualetipotid. Klassikaline põrandale paigaldatav seade. Selliseid potte on lihtne paigaldada: neid on võimalik kinnitada ka pärast remonditööde lõpetamist. Need potid on ka  soodsa hinnaga. Sellist tüüpi potil on ka omad miinused. Tänu hõivatud põrandapinnale tundub ruum optiliselt väiksemana. Lisaks koguneb palju mustust tualetipoti jalale, mistõttu kulub puhastustöödeks veidi rohkem aega.

Seinale kinnitatavad tualetipotid. Seadmete paak ja osa nende konstruktsioonist on peidus seina sees ning pott kinnitatakse otse seina külge, põrandat puutumata. Selline lahendus lisab ruumile avarust, tualetipott ise on aga esteetiliselt kena ja võluv.

Sellise poti hooldusele kulub samuti vähem aega, sest puudub vajadus põrandale ulatuvaid osi puhastada. Seinale kinnitatavaid potte on aga tunduvalt keerulisem paigaldada – kui konstruktsioone pole võimalik peita, vajavad need täiendavat viimistlust. Sageli on seda tüüpi seadmed ka pisut krõbedama hinnaga, kuid see nüanss sõltub siiski konkreetsest mudelist.

Tualetipotil võib olla üks või kaks loputusmehhanismi nuppu. Kui tualetipotil on ainult üks nupp, siis loputatakse pott iga kord terve paagi veega. Veetarbimise vähendamiseks tasub kindlasti valida kahe loputusnupuga potid. Sel juhul saad otsustada, kui palju vett loputamiseks kulutad (tavaliselt 3 ja 6 liitrit). Selline lahendus võimaldab pikas perspektiivis märkimisväärselt veetarbimist vähendada.

Vettsäästvate lahenduste puhul tasub mõelda ka moodsamate rimless-tualetipottidele, millel puudub loputuskaar. Selline tehnoloogia tagab seadme hõlpsama hoolduse ja maksimaalse hügieeni ning kasutab tõhususe tõttu oluliselt vähem veeressursse.

Allikas: Kaup24

Sarnased artiklid