Väikemajade projekteerimise ikooniliseks persooniks peetav Soome arhitekt Olli Lehtovuori arvab, et massiivne reklaam ja võimaluste paljusus ajavad eluasemevajajal pea kergesti sassi ja mõjutavad ka rohkem valikutrende.
Selge on seegi, et tarbija ei tugine oma eluaseme hankimise otsustustes ainuüksi ratsionaalsele  mõtlemisele, vaid oma rolli mängib ka tunnetuslikkus.
Valiku tegemisel on tugevaimateks mõjutajateks otsustamise hetkel meeles olevad vajadused eluaseme suhtes ning eelnevalt kogetud hinnangud, aga ka oma rahakoti paksus, enese riskijulgus ja turul olevad pakkumised. Kergesti otsustatakse jääda tuntud ja turvalisena tunduvate lahenduste eelistajaks ja niimoodi majaostjad piiravad oma võimalikke muid elamismugavusega seotud võimalusi.

Vastutustunne on üks osa valiku tegemisel

Tänapäeva noored majaostjad ei küsi enam kõigepealt maja hinda, vaid seda, kui suur on vastavas majas elamisega kaasnev nn ökoloogiline jalajälg meie keskkonnale. Olgugi et keskkonnavastutuse eest ei olda valmis rohkem maksma, siis ökoloogilisuse teema noorte majaostjate puhul tuleb igal juhul esile.
Kui 1980ndatel sirgunud põlvkonnad on õppinud aru saama keskkonnahoidlikkusest ja sellest, et inimkond on vastutav meie koduplaneedi tervise eest, võib selline suhtumine kujuneda tulevikus ka väikemajade turul megatrendiks ja maksujõulisuse kasvades ollakse valmis ka ökoloogilisuse eest maksma.

Bürokraatia loobib kaikaid kodaraisse

Märkimisväärne trend on see, et inimesed soovivad üha rohkem võtmed kätte põhimõttel ehitatud maju osta. Kuna ei ole enam võtta neid ehitustöid tundvaid äiasid või lellepoegi, on väikemajadegi ehitamine jäänud üha rohkem ehitusfirmade hooleks, mis arvestades üha karmistuvaid ehitusalaseid nõudmisi, on ka põhjendatud.
Oluliseks asjaoluks Soomes linnades ehitatavate eramute hinnatõusu puhul peetakse lisanduvat bürokraatiat. Muud hinnatõusu mõjutanud asjaolud on kvaliteedi paranemine ja linnakruntide hinnad.

Soomes on eramuehitus muutunud varasemast keerulisemaks, mis on pidurdanud ka kohalikku ehitustegevust ja omaalgatust. Eramu ehitamise jaoks on vaja mitmesuguseid sertifikaate, mõõtmisi ja erialase võimekuse tõestamist, mis majaehituskombinaatide ehitajatel on olemas paremal tasemel kui iseehitajal.

Määrused ja majade energiatõhususse tehtud kulutused on mõjunud selliselt, et on suudetud ehitada tippkvaliteediga eramuid ja tehnika kasutamine nendes on kasvanud tohutult. Väikemaja ehitamine ei ole tänapäeval enam pelgalt niisama ehitamine.
Maaküte on endiselt eramajade puhul levinuim küttesüsteem, aga asjatundjate arvamusel on see tippaastatega võrreldes oma populaarsust kaotanud, kuna tarbijat on hakanud huvitama ka igasugused kütte hübriidlahendused.

Kuna inimeste nõudmised kodutehnika suhtes on tõusnud, siis ei piisa vaid sellest, kui valgus süttib ja kustub. Samal ajal on ka väikemajade konstruktsioonid paremaks läinud ja tänu kodutehnikale kulutavad eramud vähem energiat. Konkurents, et kes suudab pakkuda energiatõhusamat eramut, on vähenenud, kuna tänapäevased ehitusmäärused Soomes tingivad niigi, et energiatõhusus peab uutel eramutel olema piisavalt hea.

Krundikasutustihedus kasvuteel

Soomes on tänapäeva väikemajade trendidest märkimisväärseim linnastumine, mis mõjutab nii ehituskonstruktsioone kui ka ruumilahendusi ja ehitustöid, kuna linnakrundid on tänapäeval tunduvalt väiksemaks muutunud.
Väike krunt teeb arhitekti töö tunduvalt keerulisemaks. Vahel on krundid vägagi väikesed ja krundile, kus kunagi oli vaid üks maja, võidakse nüüd soovida ehitada kolm maja. On väga täbar väikesele krundile ära mahutada 200ruutmeetrine maja ja kohad autodele. Sellest võib ka tuleneda, et ka majaehitustehaste poolt pakutavaid maju on raske väikestele kruntidele paigutada.
Väikesele krundile projekteeritakse üldiselt nii suur maja, kui krundi plaan võimaldab; tehakse ka soklikorrus, et saada lisaruutmeetreid.

Tiheehituspiirkonnas on tuleohutusettekirjutustega ära määratud ka hoonete ehitusmaterjalid ja nõuded ka akendele ja erinevatele ehitusdetailidele, milliseid majaehitusfirmadel ei pruugi standardtoodetena olemas olla.
Linnamaastikus olevate tiheasustusega eramurajoonide hoonete krundikasutus on tõeliselt tõhus ja krundid ise on kitsad. Ja selle tulemuseks on hooned, milledel on palju akendeta pinda ja majadki on kitsa põhiplaaniga. Hea asukoha puhul piisaks ka väiksemast majast ja krundist, sest oluline on, et liiklemine oleks sujuv ja et ühiskondlikud teenused oleksid lähedal.
Põhjanaabrite juures on eramutööstuse toodang viie aasta jooksul kahekordistunud ja trend on tõususuunal.

Ka eriprojektiga majad majaehitustehastelt?

Majaehitustehaste valmidus tulla vastu klientide paljudele nõudmistele sõltub iga majaehitustehase kontseptsioonist. Paljud majaehitustehased Soomes ehitavad eramuid ka arhitekti jooniste põhjal, mispuhul firmad annavad projekteerijale ette ka tingimused.
On ka jäigemalt suhtuvaid majaehitusfirmasid, kes pakuvad vaid oma kollektsiooni tüüpmaju, aga needki on hästi projekteeritud ja läbimõeldud lahendustega, mispuhul kulutõhusus tekib standardosade kasutamisel ja ruumilahenduste kaudu. Eripalgelisust on näha eriti kivihoonete puhul ja suuremate linnade kitsastel kruntidel.

Arhitektide projekteeritud majasid, mis ei põhine majaehitustehaste pakutaval, on majaostjate põhjal otsustades kõigi eramute hulgas umbes 40 protsenti. Värske majaomanik võib oma uut elamut isikupäraseks küll pidada, aga majaehitusfirmas see ongi vaid üks nende tüüpmajadest. Alati ei paista tõde välja.

Arhitektidelt tellivadki maju sellised pered, kes ei taha elada majaehitustehaste tüüpmajades. Sellistel puhkudel arhitekt teeb majaprojekti ja projekti tellija ise otsib majaehitusfirma, kes oskab ja suudab vastava projekti järgi maja valmis ehitada. Soomes ei ole sellega täbarusi tekkinud ja väiksemad majaehitustehased on suutnud arhitekti joonistele vastavate majade ehitamiseks ka oma tehnoloogiatega muganduda. Arhitektibürood ei ole majaehitustehaste tõttu oma jooniseid pidanud  muutma, kui need on olnud ehitusaudiitori poolt heaks kiidetud.

Arhitektide poolt näitena, kui majaehitustehasega on pidanud koos lahendust otsima, on tehase tüüpkonstruktsioonist erinev kaldlagi, mis nõudis majaehitajalt keerulisemat tööd ja läks ka rohkem maksma kui tüüpiline karkasskonstruktsiooniga vahelagi.

Planeeringud käigu nõudlusega ühte jalga

Kui tahetakse masskohandamisega õigesti hakkama saada, tuleb alustada majaehitustehase standardosadest ja ruumilahendustest. Majaehitajate pilgu läbi just selle kaudu saavutatakse kulutõhusad lahendused.

Kui arhitekti joonistel olev ei sobi kokku majaehitustehase standardjoonistega, siis kulud loomulikult tõusevad, aga selge on ka see, et ega majaehitusfirma ei saa pakkuda vaid tüüpmaju. Isikupärase, arhitekti tehtud ainuprojekti põhjal valmiva maja ja tüüpmaja vahel ongi see kulutõhus isikupärane väikeeramu-maiuspala. Osava masskohandamisega saab majade hinnad odavamaks ja ka kvaliteet paraneb.

"Võtmed kätte" põhimõttel majade suhtes on nõudlus tõusnud ja ka pakkumised on selgelt paranenud. Majaehitustehased on jõudnud oma majatüüpide valikut arendada ja on võimelised neis ka muudatusi tegema. Lisaks muudetavatele ruumipaigutustele on võimalik muutusi teha ka fassaadidel ja nurkade hulga suhtes ning saab teha erinevad väljaehitisi või sopistusi. Mõni aasta tagasi oli Soomes selliseid tehaseid vaid käputäis, aga tänapäeval on võimalik kõigilt Soome suurematelt majaehitusfirmadelt saada maja "võtmed kätte" põhimõttel.

Puidu kasutamine ehituses, olgu siis milline puitmaterjal (näiteks ka massiivpuit) tahes on hea, kui seda kasutada kodumaise taastuva loodusvarana. Soomes on puidu osakaal ehitusturul sajandi teisel kümnendil kahekordistunud. Ka palkmajad suudetakse tänapäeval piisavalt tihedaks ehitada, aga oma koht ehituses on ka kivimajadel, mille eelisteks on energiatõhusus ja vastupidavus ilmastikutingimustele.

Kuna Soomes on igasugustele väikeeramutüüpidele jätkuvalt suur nõudlus, siis asjatundjate sõnul oleks hädavajalik võimaldada detailplaneeringute kaudu linnatüüpi väike- ja ridaelamute tootmist nii eramutena kui ka piirkonnaasumitena.