Uneapnoe, narkolepsia, rahutud jalad, norskamine. Milline ohtlik unehäire sind vaevab?

"Unetus ja uneaegsed hingamishäired, eelkõige uneapnoe, on suur probleem, sest see toob kaasa päevase väsimuse ja halvendab keskendumisvõimet, millega omakorda suureneb töö- ja liiklusõnnetuste risk. Pikaajaliste unehäirete tagajärjel tekivad tõsised tervisehäired, millest sagedasemad on kõrgvererõhktõve raskenemine, mil vererõhk ei allu senisele ravile, ning südame rütmihäirete teke. Kõige raskem ähvardav probleem uneapnoe all kannatavatel inimestel on südameinfarkti või ajuinsuldi teke," räägib Mae Pindmaa unekliiniku kardioloog Tiit Rebane.

Teatavasti on olemas mitmesuguseid unehäireid. "Need on oma olemuselt erinevad: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarane ärkamine hommiku poole ööd. Noorematel aktiivse eluviisiga inimestel on sage unehäire vorm nn rahutud jalad (rahutute jalgade sündroom), mis allub enamikul juhtudel hästi spetsiifilisele ravile.

Üks harva esinev unehäire on narkolepsia, mille korral võib haige täiesti ootamatult keset päeva uinuda. Narkolepsial ei ole siiski seost narkootikumidega, nagu haiguse nimi viitab," selgitab Tiit Rebane.

Norskamine segab ennast ja teisi
 

Enamik inimesi ei teagi ise, kas nad norskavad unes või mitte. Kui hommikul ärgates on suu kuiv ja nina kinni, siis on üsna tõenäoline, et unes norsati.

"Norskamine on sage, enamasti vaid koosmagajaid häiriv probleem. Kui aga norskamine katkeb sellele järgneva hingamispeetusega, on suure tõenäosusega tegemist uneapnoega. Üldjuhul on uneapnoe põhjuseks neelu piirkonnas uneaegne kudede lõtvumine, mis ajuti suleb hingamisteed, takistades organismi hapnikuvarustust. Seega on terviseoht siis, kui norskamisele liituvad ka hingamiskatkestused," räägib dr Rebane.

"Uni peab olema kvaliteetne, ja oluline pole mitte ainult uneaja pikkus, vaid täisväärtusliku une aeg, kus on piisavalt kõiki unefaase, sealhulgas ka süvaund. Kui inimene ei saa pikema perioodi jooksul ennast öösel välja magada, hakkab tervis logisema: tekib päevane väsimus, keskendumisraskused või peavalu, tukkuma võib jääda lausa autorooli taga.

Siinkohal peab mainima, et lisaks raskeimale unehäirele, milleks on eelnimetatud uneapnoe, põhjustavad päevast väsimust koos töövõime langusega ka mõned kergemat laadi unehäired, kõige sagedamini juba eespool nimetatud rahutute jalgade sündroom."

Uneapnoe on ohtlik
 

Uneapnoed põdeva inimese elukaaslase uni on samuti häiritud, kuna viimane võib ise hirmunult hinge kinni hoida, oodates, kas kõrvalmagaja ikka hakkab uuesti hingama.

"Uneapnoe pole lihtsalt norskamine, vaid on palju ohtlikum seisund. Kuna apnoe on une ajal tekkiv üle kümne sekundi kestev hingamistakistus, mis ei lase õhul neelu kaudu liikuda, jääb kogu organism ja eriti aju vajaliku hapnikuta. Hapnikupuuduses inimene võib ärgata õhku ahmides, kuid sageli magab edasi ning ärkab alles hommikul halva, kurnatud enesetundega.

Uneapnoega, eriti kui seda esineb öö jooksul korduvalt, kaasneb vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus, mis käivitab organismi hädasignaali, paisates keset und verre koormavaid stressihormoone. Hommikul ärgatakse väsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge."

Arsti sõnul võivad hapnikuvarustuse häired muuta lõpuks väsimuse nii suureks, et inimene sõna otseses mõttes magab püstijalu päevasel ajal.

"Kauaaegsed tähelepanekud näitavad seost ka suure kehakaalu püsimise ja uneapnoe vahel. Uneapnoe edukas ravi aitab paljudel juhtudel kaasa kehakaalu vähenemisele, mis erinevate dieetidega pole õnnestunud," kinnitab dr Rebane.