Vaba ja praktiline vannituba

Mariliis Pinn
TM Kodu & Ehitus
Vannitoas valitseb tänaseks täielik vabadus - loo täpselt selline ruum, kus sul on meeldiv aega veeta. | Promopilt

Vannitoas valitseb tänaseks täielik vabadus – tee, mida tahad: pane või seina tapeet ja põrandale laudis. Loo täpselt selline ruum, kus sul on meeldiv aega veeta. Rõhk on seejuures praktilisusel, et oleks mugav hooldada.

Riveks Lahendused OÜ sisearhitekt Anne Pihel soovitab vannitoa planeerimist alustada tõigast, et millises majas või korteris see on. Stiil valitakse ka sobima hoone ajastusse. Kuid üha rohkem on vabadust ja vannituba-WC pole enam vaid plaaditud ruumid. „Inimesed ei taha ainult plaate,“ teab ta. Seetõttu pannakse näiteks WC-de põrandale ka puitu. Vannitoa põranda saab katta laevatekilaudadega – tõsi, tegu on kallima lahendusega, kui see-eest on see kindel ja peab vastu.“

Kodune spaa

Home For Soul OÜ sisearhitekt Katariina Kalda nõustub, et üha enam proovitakse kasutada uudseid materjale. „Ei ole kõige populaarsem materjal vaid keraamiline plaat. Üha laienev turg erinevatele materjalidele kaotab piirid. Näiteks võib väga edukalt kasutada seintes nüüd ka tapeeti, puitu, keraamilist plaati, mis on väga identse välimusega puidule,“ selgitab ta. Mõistagi ei saa Kalda kinnitusel tapeeti päris veega kokku puutuval pinnal kasutada, kuid on erinevaid võimalusi, kuidas sellele vannitoa interjööris siiski rakendus leida: tapeeti on võimalik katta ka klaasiga (nt duširuumi seinas) ning niiskuse tõrjumiseks on vana hea nipp kasutada tapeedi katmiseks lakki. Samuti teeb ilma vineer ning selle kõikvõimalikud kasutusalad.

Keraamilise plaadi osas on ülipopulaarne heksagoni muster ja vorm. „Seda lõpututes värvivariatsioonides ning isegi puidumustrites. Samuti kogub üha enam austajaid nn telliskivi imiteeriv plaat. Jällegi suures ja vahvas värvigammas saadaval erinevates kollektsioonides,“ toob Kalda välja. Üldiseid eelistusi on hetkel raske välja tuua, sest kasutatakse kõike – erinevad stiilid nõuavad erinevat lähenemist ning materjale. „Olen aga täheldanud, et üha enam suhtutakse vannituppa kui ruumi, mis pole lihtsalt pesuruum, vaid pigem ka ruum, kus lõõgastuda ja end pärast stressirikast päeva hästi tunda: vannitoast proovitakse luua omamoodi oaas või spaa,“ ütleb Kalda.

Vannitoast püüatakse luua tõeline rahulolu-oaas. | Promopilt

Geberit Eesti tehniline müüginõustaja Pekka Porkanen nõustub, et vannitoad arenevad samas suunas nagu köögid. „Kunagi olid need eraldi väikesed ruumid, tänaseks on köök – kui vähegi võimalik – eluruumide osa. Samas suunas liigub ka vannituba,“ sedastab ta. „Vannitoas veedetakse rohkem aega ja suur vannituba annab enam võimalusi ka sotsiaalseks suhtlemiseks näiteks hambaid pestes või muid toiminguid tehes.“ Seetõttu on tulnud turule ka uusi lahendusi. Näiteks keset tuba pandud vannid, millele kulukama lahendusena tuleb segisti põranda seest. „Kuid kuna vannituba on maja kalleim osa, ignoreerivad paljud arendajad seda trendi ja ehitavad endiselt nii väikseid vannitube kui saab,“ kahjatseb Porkanen.

Moodsad seadmed teevad elu mugavaks

Porkanen märgib, et juba eelmise sajandi keskpaigas leiutas Geberit seina sees oleva loputuskasti. Poole sajandiga on see jõudnud massidesse. „Üha rohkem eelistatakse seinasisese loputuskastiga potte, samuti seina peale kinnitatavaid, mitte jalaga potte,“ sõnab ta. Lahendus, mida pakutakse aastast 2010, on servata tualetipott. „Vähem hooldust ja lihtsam puhas hoida,“ nimetab Porkanen selle eeliseid. Kodukasutusse on jõudnud ka elektroonsed loputus- ja õhupuhastussüsteemid.

Villeroy & Boch Gustavsberg OY Eesti turundus- ja müügijuht Aivi Paju on veendunud, et moodne vannituba on kindlasti nutikas: „Toodetel on kasutamist lihtsustavad ja lisaväärtusi andvad funktsioonid. Näiteks vett ja energiat säästvad segistid, vett säästvad WC-potid, loputusservata hügieenilised WC-potid, mida on lihtsam hoida puhtana, dimmerdatava LED-valgustusega peeglid ja vannitoakapid, vaikselt sulguvad kapiuksed ning sahtlid.“ Ta toob näiteks Villeroy & Bochi uue mööblisarja Vivia, mil avanevad sahtlid ka juba puutefunktsiooniga ehk nn push-to-open. Lisaks bluetooth-ühendusega peeglid, mille abil saab kuulata oma lemmikmuusikat ka vannitoas. „Moodne vannituba ei ole enam pelgalt pesuruum, vaid samaväärne kodu osa, nagu köök või elutuba, kus inimesed veedavad üha rohkem aega,“ nõustub ka tema.

Eestlased on värvikonservatiivid

Kahjuks on Paju sõnul inimesed Eestis konservatiivsed ja värve eriti ei armasta. „Endiselt on huvipakkuvaim ikkagi valge sanitaarkeraamika, kuigi on ka neid, kes soovivad sisustada oma vannitoa just musta keraamikaga,“ lausub ta. Lisaks nendele on Gustavsbergi sortimendis ka matt-valge toon. Kuid aina enam pööratakse tähelepanu disainile, tehnilistele pisidetailidele ja toodete funktsionaalsusele. „Eelmisel aastal alanud värvide kasutamise trend vannitoas jätkub ka tänavu. Valamud ning eraldiseisvate vannide paneelid on värvilised. Vannitoamööbel ei ole enam ainult valge ja puitviimistlusega, uued toonid on kuldne, antratsiitmust, seedriroheline, tume pojeng ja päikesekollane. Valamud on roosad, kollased, sinised, rohelised ja muidugi ka mustad. Metallpindade viimistluses on kindlasti trendivärvideks rose gold ja vask,“ räägib Paju trendidest. Aina enam kliente on huvitatud ka WC-poti bidee-prill-lauast, mis avaneb, sulgub, peseb, kuivatab ja valgustab ning mille funktsioone on võimalik juhtida puldiga ja sellega salvestada kuni 3 kasutaja eelistused. Paju toob veel välja, et tugevast plastist vaikselt sulguvad ja avanevad prill-lauad on muutunud õhemaks mõjudes minimalistlikena.

Endiselt on huvipakkuvaim ikkagi valge sanitaarkeraamika. | Promopilt

Vann või dušš?

Viimase aasta trend on vannituba sisustada dušiga. „Täiustatud dušisüsteemid (pulseerivad-masseerivad funktsioonid, värviteraapiaga dušid, muusikakuulamise võimalusega dušisüsteemid jne) pakuvad paremat lõõgastust ja pesemisnaudingut kui varem,“ kõneleb Paju. Kalda jälle vaidleb vastu ja sõnab, et üha populaarsemaks muutub taas vann. „Kuid duši olemasolu on endiselt oluline praktilistel kaalutlustel. Dušinurgana kasutatakse jätkuvalt klaasi ning pigem loobutakse traditsioonilisest raamist ja dušialusest mosaiikplaatide kasuks,“ lisab Kalda.

Porkaneni sõnutsi tehakse terves vannitoas tänaseks täishüdroisolatsioon, mis võimaldab kasutada minimalistlikke lahendusi. Näiteks aluseta dušinurki jne – see tähendab põrand on sile. Ka eelistatakse suuremaid plaate, mida kombineeritakse erinevate rennidega, et saaks kasutada võimalikult väikeseid ja delikaatseid trappe. Ka on võimalik trapp täitsa seina sisse panna. Uus lahendus on kivimassist dušijalg. Porkanen kinnitab, et ka mööblitootjad on trendidega kaasa tulnud ja paljudel on põrandast kõrgemale tõstetud mööblisarjad, mis teevad vannitoa puhastamise lihtsaks.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid