Puumajas on mõnus elada. Üks põhjus on puumaja hea õhustik ja siseõhk.Värvimata palksein või laudvoodriga sisesein suudab endasse salvestada ruumiõhus olevat niiskust veeauruna ning lasta seda ka tagasi, kui ruumi õhk taas on kuivemaks muutunud.
Liiga kuiva või ka liiga niiske õhuga ruumis ei ole inimesel mugav viibida. Tavaline värvimata männi voodrilaudadest sein seob endasse ruuminiiskust. Mõne millimeetri paksune seinakiht talletab endas ruumiõhust veeauru ja sellega tasandab niiskuse osahulga ruumiõhus. Aja jooksul palkide või laudvoodri pind tumeneb ja pole ime, kui tahetakse tumenenud pinnad vahelduse mõttes esimese hooga kohe näiteks säravvalgeks värvida.
Tänapäeval kasutatakse sisevärvidena enamasti vesialuselisi värve, millel võib olla hea veeauru läbilaskvus. Värvimine tuleb siiski teha tootejuhiseid järgides. Iga uus värvikiht vähendab puitkonstruktsioonide niiskussidumisvõimet.
Vesialuseliste värvide puhul on probleem, et puidu tumenenud kohad ja nendes olevad ained tungivad läbi vesialuselise värvi kihi ja jäävad tumedamatena kumama ka läbi uue värvikihi ja neid võib üritada katta lisavärvikihtidega, mis omakorda halvendab puidu hingamist.
Lahustipõhine värv katab küll hästi ka puidu tumedamad kohad ning ennevanasti siseruumides kasutatigi lahustipõhiseid värve ja lakke, mis tekitasid puidu pinnale tiheda kile, mistõttu ruumi puidust sisepindadel kadus täielikult võime siduda endasse õhuniiskust.
Värvipurgil ei ole teavet
Kui tahetakse puitpinna suurepärast omadust – siduda endasse õhuniiskust – ära kasutada, peab nende värvimiseks kasutama vähemasti värvi, millel on väga hea niiskuse läbilaskvus.
Värvi veeauru läbilaskvusvõime on mitmeti väga oluline teave, mille kohta peaks värvi tootejuhises ka vastav teave olemas ja imekspandav on, et seda ei ole tootepakenditele märgitud. Tarbija on raskes olukorras. Tikkurilal on kogemus, et elukutselised maalrid vahetevahel küsivad värvide veeauru läbilaskvuse kohta.
Et aga värvipurkidele ei ole teavet veeauru läbilaskvuse kohta trükitud, tuleneb Tikkurila esindaja väitel sellest, et kardetakse tarbijatepoolset suurt teabe vääritimõistmist.
Enim segadust tekitab, kuidas tarbijad ja värvitootjad saavad aru mõistest "hingav". Asjatundjate arvates ei peaks sellist mõistet nagu "hingav" värvide puhul üldse kasutamagi. See mõiste aetakse sassi õhu liikumisega läbi seinakonstruktsioonide, mis aga antud juhul üldse teemaks ei olegi.
Tikkurila Oyj müüb palkseinte jaoks mõeldud värvi, mis väidetakse olevat hingav. Antud juhul tähendab see seda, et nimetatud värv kõige rohkem kahe kihina värvitult laseb endast veel veeauru läbi küllaltki hästi. Kõik tarbijad ei tea, et seda värvi nn hingavust ei saa võrrelda ruumi õhuvahetusega.
Teine kimbatus tarbija jaoks on veeauru läbilaskvust tähistavad numbriread. Näiteks see: 2–3 × 10^7 (m^2 s) või see: 5–10 × 10–11 kg/ (m s Pa). Mida asjatundmatu inimene sellest aru saama peaks?
Asjatundja arvates oleks kõige arusaadavam teave veeauru difusioonitakistuse koefitsient (µ), mis näitab ära aine kihipaksuse ja sama paksu õhukihi veeaurutakistuste suhte.
Juhtnöörid
1. Kui on plaan värvida üle puidust siseseinad või lagi, vali värvimiseks vesialuseline värv.
2. Katsu värvida nii õhukeste kihtidena kui võimalik.
3. Puidu tumenenud kohad võivad jääda läbi kumama ka veel teisegi värvikihi alt. Tikkurila lubab, et tema uus palkseintevärv Lastu on sellise katvusega, et tumedad oksakohad ei paista enam välja ka mitte teise värvikihi alt.
4. Ka mööbel ja tekstiilid seovad endasse hingamisel tekkivat veeauru ja eraldavad seda taas, kui õhk on kuivemaks muutunud.
Igale tootele veeauru läbilaskevõimet ei määrata
Tikkurila Koolituskeskuse juht Meelis Tarto seletab, millistele toodetele ja miks märgitakse veeauru läbilaskvuse näitaja.
Värvide ja ka teiste veeauru läbilaskevõime märkimine tootel sõltub, millise tootega tegu on. Iga parameetri väljatoomine nõuab tõendamist (katseid, sertifikaate jne). Iga tõendamine nõuab raha ning kui seadus ei kohusta ja tootja ise ekstra ei soovi mingeid parameetreid välja tuua, siis neid ka ei tooda. Samamoodi nagu ei ole ka kõikidel värvidel eraldi välja toodud tulepüsivust või teatud kemikaalidele vastupidavust.
Veeauru läbilaskvus (veeauru difusioonitakistuse tegur, veeauru takistuse tegur, veeauru läbilaskvuse tegur) on tavaliselt märgitud fassaaditoodetele, sest fassaadi konstruktsioonil on oluline, et veeaur pääseks teatud lahenduste puhul seinast välja, mitte ei jääks aurutiheda kihi taha kinni ega kondenseeruks. Veeauru läbilaske tegur on pöördvõrdeline veeauru takistuse teguriga.
Enamasti on need mineraalsete fassaadide tooted – betoon, lubitsement, tsement, lubi, silikaat, siloksaan, silikoon jne pinnad.
Põhimõtteliselt on võimalik anda ka mitte nii täpne katsetega määratud veeauru läbilaskvuse tegur värvidele, aga kuna see ei ole nii oluline, jäetakse see määramata ja märkimata.
Puitlaudise puhul jäetakse laudise taha tuulutusvahe ja ei värvita lauda tagantpoolt, et niiskus tuulduks välja.
Kui puit värvitakse üleni (nt aedade puhul), on oluline, et esmalt liigniiskus puitu sisse ei pääseks, aga kui niiskus puidus juba on, siis peab olema sel võimalus värvikihi kaudu välja auruda. Siin saavad tootjad anda veeauru läbilaskvuse teguri, kes tahavad seda eriti rõhutada.
Veeauru läbilaskvuse olulisuse kohta on väga mahukas ja tavatarbijale ka keeruline teooria. On spetsiaalsed valemid, millega arvutatakse kogu konstruktsiooni veeauru takistus (või siis veeauru läbilaske võime). Sellistel puhkudel kasutakse materjali veeauru takistuse tegurit, vastava materjali kihipaksust, mõnda koefitsienti ja siis saadaksegi kogu veeauru takistus.
Kuna väliskonstruktsioonide puhul liigub veeaur rõhkude (temperatuuride) vahe tõttu seest välja, on oluline, et sisemised kihid oleksid aurutihedamad kui iga väljapoolne kiht. Samuti mängib olulist rolli, kui palju niiskust sees tekib ja kui palju seda ruumist ventilatsiooniga välja suunatakse.
Veeauru läbilaskvuse tegur on teatud toodete puhul väga oluline ja siis see ka määratakse ning märgitakse tootele.
