Mõned vanad majad tunduvad nii külmad, et tekib küsimus, kas neile üldse ehitamise ajal soojustust on pandud: maja nurkadest on tunda tuuletõmbust ja põrandad on külmad. Et asja parandada, tuleb midagi ette võtta. Ent kas soojustusremont võib ka liialt kalliks minna?

Õhulekked

Internetis, pannes otsisõnaks "lisasoojustus", pakutakse kõigepealt ehitusmaterjalide müüjate linke, pakutakse kõiksugu materjale, ikka parimaid ja tõhusaimaid, odavaimaid ja kiireima paigaldusega lisasoojustamise mooduseid. Nii et kas tõesti kohe ostma ja soojustama? Umbropsu siiski ei tasu alustada. Ruumides oleva tuuletõmbuse põhjus võib olla, et näiteks akendel pole tihendeid. Tihtipeale on aga põhjuseks silmale nähtamatuna olevad ehituskonstruktsioonides peituvad vead. Ehitamiseaegsetest dokumentidest selgub küll toonase hoone seisund, aga need ei ole pädevad, andmaks teavet hoone nüüdse olukorra kohta.

Paljudel puhkudel on vanad majad koos oma soojustuse ja õhutihedusomadustega teab kunas ehitatud ja tagasihoidliku konstruktsiooni poolest aastatega ka ehituslikult nukramasse seisu jäänud: vajunud, pehkima hakanud, lausa lagunenud. Nii võib ka liitekohtades-läbiviikudes olla vajakajäämisi

Et maja soojustada, on vaja täpseid algandmeid, sest maja on ehituslik tervik. Tuuletõmbuse ja külma tunne pole sugugi mitte alati vähesest soojustusest tulenev – põhjus võib olla ka see, et hoone pole piisavalt tuulekindlalt kaetud. Maja tuulekindlaks tehes peab siiski arvestama, et säiliks piisav õhuvahetus. Hoone õhuvahetus ja selle õhulekkekohad toimivad erinevalt, mis võib tekitada valeotsustusi. Maja sees võib olla ülerõhk, kui sissepuhke õhuvool on suurem kui väljatõmbe õhuvool. Õhk koos siseõhu niiskusega väljub hoone ülaosast. Alarõhk hoones tekib sundventilatsiooniga ja sel juhul on majas tunda tuuletõmbust lekkekohtadest sissetuleva õhu tõttu. Tasakaalustatud sundventilatsiooni puhul (sissepuhe ja väljatõmme) väljub õhk hoone seinte ülaosa ja pööningulae kaudu ning tuleb hoonesse seinte alaosa ja põranda kaudu.

Halvimal juhul on vale soojustus vales kohas, valesti paigaldatuna, selle peal veel valesti tehtud õhutiheduse parandamine – need tekitavad kimbatusi lisaks, mitte ei vabasta neist. Külmast saadakse küll lahti, aga maja muudetakse niiskuse- ja hallitusseentelõksuks. Lisasoojustus ja tuulepidavus on peamine, mida maja õige õhu ja konstruktsioonide niiskussisalduse juures arvestama peab. Enne, kui maja remontima hakata, peab olema piisavalt end teema suhtes harinud.

Tee selgeks maja üldolukord

Ehitusfüüsika professor Juha Vinha Tampere Tehnikaülikoolist ütleb, et kogu remonditöö arvestamine ja planeerimine algab ikka maja seisukorda arvestades. Kui hoone tundub külmana ja on tunda tuuletõmbust, tasub lasta teha maja seisundi kontroll. Ennevanasti on olnud raske leida asjatundlikku ehituskvaliteedi kontrollijat; neid küll oli, aga tase oli väga erinev. Nüüd on olukord parem, sest ehitusasjatundjatele tehakse täienduskoolitusi ja atesteerimisi ning ametinimetusi on vähendatud ja ühtlustatud.

Kui maja on üle vaadatud ja selgeks tehtud, kus on maja külmad kohad, tuleb tegutsema hakata. Taas saab abi internetiotsinguga selle tuntud headuses – näidatakse suurt pinu linke soojustusmaterjalidest koos paigaldusjuhistega. Professor Vinha on soojustusmaterjale müüvate ettevõtete tegevuses täheldanud ka negatiivset – näiteks müüakse tarbijale asjatult paksu soojustust, olgugi et hoone soojustamise lõpptulemuse suhtes pole see rahaliselt otstarbekas.

Isegi suisa riskialteid soojustuslahendusi pakutakse – soovitatakse oma toodet selliste kohtade ja ehitistele, kuhu see õigupoolest hästi ei sobigi. Välise soojustamise puhul tuleb kasutada üldiselt veeauru läbilaskvaid tooteid, nagu avatud pooridega soojustusmaterjale. Viimati mainituid kasutades peab aga konstruktsioonide õhutiheduse ja piisava aurutõkke tagama muude ehituslike kihtidega. Niiskusest mõjutatud ja vastu pinnast olevates konstruktsioonides tuleb aga kasutada niiskuskindlaid ja õhukindlaid soojustusmaterjale, nagu vahtplasti. Liite- ja vuugikohad tuleb alati hoolikalt ja õige tehnoloogiaga teha igas hoone konstruktsioonikohas.

Viimastel aastatel on uusehituste ehitamise tarbeks hakatud välja andma üksikasjalikke soojustusjuhiseid ja -jooniseid, aga remondi- ja renoveerimistööde jaoks vastav teabematerjal veel puudub. Teavet saab otsida tüüpprojektidest, aga tegelikkuses on ka vanad tüüpmajad erinevad.

Niisiis – remontima!

Vana ja hõreda maja elanikke võib remonditööde peale mõtlemine heidutada. Võimalik, et peab lahti võtma kogu välisvoodri põrandast pööningulaeni. Tüüpilised nn külmad kohad eramutes on välisseina ja pööningulae liitekohad, uste ja akende liitekohad seintega ja puitsõrestikhoonete väliseinte ja vahelae liitekohad. Mõnel majal on kõigis eelmainitud kohtades õhuleke. Samuti paneb mõtlema, millise kvaliteediga on võimalik remonti teha ja palju see maksma läheb. Kas võib lisasoojustamine nii kalliks minna, et remondilaenu kustutamise hinnaga saaks osta lisaradiaatori ja maksaks hoopis elektri eest või ostaks mitu ruumi küttepuid rohkem?

Ka vanade majade remontijad tahavad oma majadel näha tänapäevaste elumajade mugavustaset – et ei oleks hoones tuuletõmbust konstruktsioonide kaudu, et see oleks hästi soojustatud ja et ruumide niiskusrežiim oleks tasakaalustatud. Et ei oleks õhulekkeid läbi soojustuse, liitekohtades ega isegi läbiviikudes. Sundventilatsiooniga ja soojussalvestusega on tagatud energiatõhusus ja puhas õhk ruumides. Tänapäevaste normide kohaselt peaks uute majade välisseinte soojusisolatsiooni paksus olema umbes 25 sentimeetrit; pööninguvahelaele on vaja veelgi paksemat kihti – umbes 50 sentimeetrit.

Kui energiasäästlikuks peaks vana maja remontima ja millal sellega on viimane aeg pihta hakata? Kui soojaarved tunduvad liiga suureks olema läinud, tasub hakata mõtlema maja soojustamisremondile. Ka mõte tervisesõbralikust ja elamiseks mugavast majast, kus ei ole külmi põrandaid ega tuuletõmbust läbi seinte, on hea põhjus, et remondiga alustada. Ent milline soojustusmaterjal see kõige õigem oleks?

Põhimõtteliselt on kõik isolatsioonimaterjalid head, kui neid on kasutataud õigesti ja õiges kohas. Ehitusliku koha konstruktsioonist ja elanike endi meeldumusest sõltub, milline isolatsioonimaterjal kõige parem on. Igasuguse soojustamise ja tuuletõkke tegemise puhul on põhimõte, et kõik kihid tuleb kinnitada välispinnale, mispuhul vana kate jääb soojadesse tingimustesse ja sel on võimalus kuivada. Tuuletõkkeisolatsiooniks kasutatakse alati veeauru läbilaskvaid materjale.

Olgu maja uus või vana – soojustamise põhimõte on, et soojustuskihid oleksid tihedad, aga hingavad konstruktsioonid. Niiskus peab maja piiretest välja saama, mistõttu seespool peavad olema tihedamad materjalid ja väljaspool hõredamad. Jätkuvalt on enimkasutatud soojustusmaterjalid mineraalvillad (kivi- ja klaasvill), nende järel on soositud ka puitkiudsoojustus. Kivihoonetel kasutatakse soojustuseks polüstüreeni (EPS) või polüuretaani (PUR).

Ühtse tuuletõkke saab teha erineval viisil. Mineraalvill- või puitkiudsoojustusele lisaks tuleb panna ka tuuletõkke- ja auruisolatsioon. Vahtplastplaadid tuleb omavahel tuule- ja veeaurukindlalt ühendada montaaživahuga. Kui ise remondivaldkonnas päris "kodus" ei ole, tasub palgata töid tegema asjatundjad.

Majas võib olla konstruktsioone, mille tuleb erilist tähelepanu pöörata ja seega on vajalik ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnika hea tundmine. Katuslagede soojustamisel peab olema hoolikas ja tähelepanelik, et kaldpindadele tehtud soojustatud katuslagi jääks kindlasti korralikult tuulduv. Soojustuse peal oleva tuuletõkkekihi ja katusekatte all oleva veeaurukindla aluskatte vahele peab jätma piisava õhustusvahe (vähemalt 50 mm, lamedate katuste puhul 75–100 mm). Ka aluskatte ja katusekatte vahe peab olema piisavalt tuulduv. Räästaalune laudis olgu piisavalt laiade õhustusvahedega.

Hoone välispidine soojustamine majas elamisele mõju ei avalda ega muuda ka ruumide pindala väiksemaks. Alati aga pole hoonete väline soojustamine võimalik – näiteks osade muinsuskaitsealuste hoonete puhul, kui on vaja säilitada ajaloolise hoone välismiljöö; sellisel juhul peab kasutama sisemist soojustamist.