Vereringe on kehas justkui oluline teedesüsteem, kuhu kuuluvad süda, vere- ning lümfisooned. Vereringesüsteem on keha üks olulisemaid elundkondi ja koosneb ligi 100 000 km pikkusest veresoontevõrgustikust.
Kui veri kulgeb arteritest läbi, voolab see üha väiksematesse veresoontesse, mis moodustavad lõpuks imeväikeste veresoonte – kapillaaride – süsteemi, mis viib vere keha igasse punkti. Kapillaarid on küll väikesed, kuid nende kogupindala on tohutu, sest need peavad toitma keha iga rakku. Samal ajal väljuvad kudedest jääkained otse kapillaaridesse, kust need minema viiakse.
Vananedes muutub vereringesüsteem vastuvõtlikumaks teguritele, mis kahjustavad selle ideaalset talitlust. Paljude vananemisega seotud haiguste põhisüüdlane ongi kahjustatud vereringesüsteem. Usutakse, et vere piiratud vool ajju on üks peamisi vanadusega seotud aju talitlushäirete põhjusi.
Suured arterid muutuvad vananedes jäigemaks, mistõttu vanemas eas teeb paljudele muret kõrgenenud vererõhk. Veresoonte seinu võib kahjustada ka kehvast vereringest tingitud jääkainete kõrge sisaldus veres. Selle tulemuseks võib olla tõsine haigus – veresoonte lupjumine.
Kui hästi vereringesüsteem vanemas eas toimib, oleneb mitmetest teguritest – elustiilist, pärilikkusest jm. Terve vereringe vajab tervislikke toitumisharjumusi, mis on kombineeritud füüsilise koormusega, ning kindlasti on välistatud suitsetamine. Menüü peaks sisaldama puu- ja juurvilju, teraviljatooteid ning kindlasti tuleks piirata küllastunud rasvade, kolesterooli ja soola sisaldust oma igapäevamenüüs.
