Vundamentidele pikka iga. Lahendused, mis hõlbustavad vundamenditöid
TM Kodu&Ehitus
Vundament peab olema ehitse kindel alus. | Shutterstock

Vundamendi ehitamiseks on mitmeid võimalusi. Aastate jooksul on vundamendiehituse hõlbustamiseks turule tulnud mitmesuguseid lahendusi. Räägime mõnest lähemalt.

Kõigil vundamentidel on üks ja sama otstarve – toimida ehitise kindla alusena kogu selle eluea jooksul.  Vundamente ei hakata ju ülepeakaela kokku klopsima – vundamendiprojekt on hädavajalik eranditult kõigi ehitiste puhul. Krundi pinnas dikteerib ka konkreetse vundamendi variandi valiku.
Kui kõik ehitamisega seotud pinnaseuuringud jm on tehtud, on aeg hakata mõtlema soetatavatele materjalidele.

Ka vundamendiprojekti koostamine on tunduvalt lihtsam, kui kasutatavad materjalid on teada. Kui see aga nii ei ole ja plaanid vahepeal muutuvad, võib ees oodata jooniste ümbertegemine.
Taldmiku ehitamisel on traditsiooniliseks viisiks valuvormi laudvooder, sarrus ja valu.  Turul on saadaval ka valmisvorme, taldmikuraketisi.

Läbi aegade on külmades hoonetes olnud vajalik taldmiku põhja soojustamine, et see ei külmuks ega tekiks külmakahjustusi. Soojade eluhoonete taldmiku soojustamisel altpoolt ei ole seniajani erilist tähtsust olnud, kuna soojustuskihi paksused on olnud üsna tagasihoidlikud. Laagitarindites ei ole suuri temperatuurierinevusi tekkinud ja soojusleke laagidest on olnud märkimisväärne. Tänu sellele on niinimetatud lekkesoojus taldmiku põhja alati külmumise eest kaitsnud.

Samas on eeskirjade karmistudes ja soojustuskihtide paksuse suurenedes olukord radikaalselt muutunud. Laagide soojusleke on märgatavalt vähenenud. Taldmiku alumine osa ei olegi enam külmumise eest kaitstud ja külmatõkete tähtsus suureneb.
Ka taldmikus moodustuv külmasild võib põhjustada märkimisväärseid niiskustehnilisi probleeme. Praeguse on soovitav ka soojade hoonete puhul taldmiku alla külmatõke paigaldada.


Taldmikku tegema!
 

Kui mullatööd, drenaaž jne on valmis, võib hakata taldmikku ehitama. Taldmikuraketise alla paigaldatav irdpinnas, näiteks killustik, tihendatakse vibraatoriga õigesse kõrgusesse. See hõlbustab valuvormide paigaldamist. Ühtlasi on siis taldmiku ülemine serv õigel kõrgusel.

Kirjeldatava lahenduse puhul toodi taldmikuraketise plaadid ehitusplatsile ühes tükis. Plaatides on murdekohad, millest murdes saab plaadi tükkideks teha ilma spetsiaalsete tööriistadeta. Muu hulgas on plaatides olemas sooned vertikaalseintele, tänu millele jääb plaadi soonestamine üldse ära.
Ideeks on, et ühe vertikaalseinaga ühendatakse kaks põhjaplaati, saades niiviisi ühtlased taldmikuraketiste read. Selle standardsüsteemiga saab valmis 60 cm laiune ja 20 cm kõrgune taldmik. Plaatide paksus on 70 mm.

Kui taldmik tahetakse teha laiem, lõigatakse tavalisest 70 mm paksusest Finnfoami plaadist vormide keskele lisatükk, mis suurendab taldmiku põhja soovitud mõõtu.

Kui taldmikuraketised on kokku pandud ja paika asetatud, on järjekord sarruse käes. Mootorsaega on mugav teha põikarmatuurile täpselt õige suurusega sooned, mis tehakse umbes meetriste vahedega. Põikarmatuur on soovitatav teha 5-millimeetrisest roostevabast terasest – mõnedes piirkondades ehitusjärelevalve lausa nõuab seda. Põikarmatuuri ülesandeks on vorme valamise ajal toetada. Pikiarmatuuri harjatud teras paigaldatakse põikarmatuurile.

Taldmiku sarrus paigutatakse tubli 50 mm põhjast ülespoole. Sarrus tehakse alati vundamendiprojektide järgi. Valutöö tehakse tänapäeval pea eranditult pumbates, nõnda ka kõnealusel objektil.

Valul lasti natuke tarduda, enne kui sarruseväljed valu sisse püsti suruti. See, kas vertikaalsed sarruseväljed kinnitatakse enne valamist või siis värskesse valusse, on juba maitseasi. Sellel objektil lihviti valupind taldmikuraketiste servadega ühetasa, seega oli vertikaalarmatuuri mõistlikum töödelda alles pärast seda tööetappi. Nii ei seganud silumistööd muid toiminguid.


Järgmisel päeval sokkel
 

Tänu kirjeldatud süsteemile sai kohe valamisele järgneval päeval hakata sokliplokke laduma. Olenevalt tingimustest võib sokli valuplokkide ladumisega alustada mõni päev pärast taldmiku valamist.
Kui soklid on valatud, tehakse sokli vertikaal- ja külmatõkked ning seesmise osa täitmine, mille järel saab hakata laage soojustama.
Aeg ja nõudmised muutuvad. Ühes sellega muutuvad kiires tempos ka kasutatavad materjalid ja töövõtted. Seega pole kuigi ebatavaline, et isegi viimase peal profid ei võta uusi tooteid või näpunäiteid kohe ja järele proovimata omaks.

Professionaalne ehitaja hääletab millegi poolt või vastu alati oma kätega. Uue toote katsetamisel on just see esimene kord otsustava tähtsusega, sest just siis selgub, kas ehitajast saab toote kindel kasutaja ja pooldaja või sootuks vastupidi.
Otsaku kaudu pihustatud polüstüreenplaadist tehtud taldmikuraketisesüsteemi suurimaks plussiks on kindlasti selle paigaldamise kergus ja ka asjaolu, et ühekorraga saab tehtud kaks tööd − nii raketis kui ka soojustus. Raketiselaudise tegemine ja ka lammutustööd jäävad täiesti ära.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid