* Aastatega nahk õheneb, rasunäärmed kuivavad kokku ja nende hulk väheneb märgatavalt.
* Higinäärmete aktiivsus langeb.
* Muutused toimuvad ka naha rasvade ja rasvhapete koostises. Viimastel aga on suur roll vee aurustumise takistamisel nahast.
Kuiva ja ketendava naha teket soodustavad:
* sage pesemine, pikad veeprotseduurid, liiga kuum vesi ja leeliselised pesemisvahendid;
* kuiv õhk ruumis, konditsioneer;
* tuul, päike ja tugevad miinuskraadid;
* haigusseisundid (kilpnäärme alatalitlus, neeruhaigused, diabeet).
Üks sagedasemaid ketendusega kulgevaid haigusi on seborroiline (rasuvooluslik) ekseem. Ketendus esineb nn pea rasvastes piirkondades – otsmik, ninavoldid, kulmud. Peanahal on hajusalt tihket raskesti eemaldatavat ketendust ja punetus, eriti otsmikul juustepiiril; haaratud võivad olla rindkere, nahavoldid. Haiguse üks põhjustajaid on nahal elav pärmseen Malassezia furfur, mis tekitab nn põletikureaktsiooni.
Jäsemetel ja kehatüvel võime leida asteatootilist (rasunäärmete vaegtalitlusest põhjustatud) ekseemi. Tegemist on naha, vee ja rasvade tasakaaluhäirega. Nahk on õhuke, kuiv, praguneb pindmiselt. Põhjuseks võivad olla sisehaigused ja sage pesemine.
Omaette grupi moodustavad päriliku sarvestumishäirega nahahaigused, mis diagnoositakse juba sünnimomendil ja mida tuntakse kalasoomustõve nime all. Kergemate variantide korral võib peenehelbeline ketendus ilmneda ka hilisemas elus.
Õige diagnoosi ja ravi saamiseks tuleks pöörduda nahahaiguste arsti vastuvõtule, alustuseks tuleks aga kasutada rohke rasvasisaldusega pesemisvahendeid ja kreeme.
Allikas: naha- ja suguhaiguste arst Kanni Vahvik-Heinsoo
