Silmi hõõruda, eriti veel mustade kätega, ei tohi. Kui pidevalt silmi hõõruda, tekivad ilmselt peagi silmade ümber kortsud ja silmaalused muutuvad tumedaks, sest sagedane surve kahjustab kapillaare ja silmaümbruse õrna nahka, põhjustades pisirebendeid ja pigmendilaike.
Tugevast hõõrumisest võib tekkida verevalum isegi silma.
Pidev nina hõõrumine aga tekitab nina keskele pika kortsu. Intensiivne liigutus vähendab kollageenisisaldust ning ninale tekib tume vagu.
Siin peab lihtsalt sundima end teadlikult nägu mitte katsuma. Kui muu ei aita, siis hoia käsi tegevuses stressipallikest pigistades. Ka ei tohi nina raevukalt nühkida, vaid seda tuleb õrnalt tupsutada.
Mõned leiavad abi meigist: näiteks ripsmetušši kasutades kardavad nad seda laiali ajada, mistõttu ei hõõru nad siis silmi nii tihti.
Sa kibrutad sageli kulme?
Kui kulmude kortsutamine või suunurkade allapoole vedamine harjumuseks saab, on kortsud varsti platsis. Ka kõnekad näoilmed, nagu naeratus ja kulmude tõstmine imestades, krimpsutavad näonahka ning tekitavad ajapikku miimikakortse.
Ühe ja sama näoilme pidev kordamine muudab nahakoed nõrgemaks, ning kui nahk kollageeni ja elastsust kaotama hakkab, ilmuvadki kortsud.
Kahjuks on teadlaste väitel miimika pärilik: kui su vanemad on väga väljendusrikka miimikaga, oled tõenäoliselt ise samasugune. Ent siiski saad jälgida, et sa kortse vabatahtlikult esile ei kutsu. Mõistagi ei tähenda see, et peaksid käima ringi tuima näoga nagu muumia. Lihtsalt tuleta endale vahel meelde, et kui nahka pidevalt venitada või sissepoole vedada, eriti sealt, kus see kõige õhem on (silmade ja suu ümbrus), on kortsud kiired tulema.
Et olemasolevaid kortse vähendada, võid proovida retinooli sisaldavat kreemi, mis silub naha pindmist kihti. Ainult vaata, et kreem sisaldaks kindlasti ka päikesekaitset, sest retinool muudab naha päikesetundlikuks. Päikesekaitsevahendi kasutamine on naha tervisele niikuinii hea, sest päikese ultraviolettkiired lagundavad kollageeni ja kiirendavad naha lõtvumist.
