Jõulise kasvuga varemerohi ehib suure värvilaiguna aeda kogu suve esimese poole. Temast on palju kasu ka loodussõbralikus aiapidamises.
Taevassinine õievärv ütles, et kaunis õitseja on kare varemerohi Symphytum asperum.
Kui enamiku aiapuude ja -põõsastega on üksjagu toimetamist nende dekoratiivsuse, vormi ja tervise hoidmiseks, siis väike ilupõõsas saab täiesti ise endaga hakkama.
Poole sajandi pikkune aiapidamise kogemus on mulle veenvalt näidanud, et 100% hooldusvaba
Suureõieline norulill on saanud väga ilmeka nime.
Põhja-Ameerika idaosast pärit püsik on üpris omapärase välimusega. Tema helerohelised, pisut keerdunud lehed ripuvad jõuetult alaspidi.
Sügisest aeda kaunistavad väga eriilmelised kukeharjad, kes pakuvad nii lehe- kui ka õieilu.
Kukeharjade valik on tõesti üllatavalt lai. Looduses on kukeharjadel tähtis osa erosiooni takistajatena.
Karusmarjasorte on väga erinevaid. Nende viljad võivad olla siledad, kaetud udekarvadega või hoopis karvased. Värvilt heledamad ja tumedamad punased, mustjad, kollased, rohelised, kollakasrohelised.
Karusmari peab olema igas koduaias.
1996. aastast, kui avastasin oma kodus põrandas majavammi, on möödas juba üle kahekümne aasta. Mäletan veel selgesti seda teadmatust ning paanikat, mis siis tekkis.
Aiatöid võib sättida ka kuu faaside järgi, nagu seda tegi vanarahvas: kuu loomine (kuud ei ole näha), noor kuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu (viimane veerand), vana kuu.
Lihtsuse mõttes räägitakse vaid neljast faa