Maja, milles asuva korteri Tiiu Järv stiilselt mustvalgeks kujundas ja samades toonides sisustas, on 110 aastat vana. „25 neist oleme veetnud koos,” nendib Tiiu.
Maja on selle pika aja jooksul näinud väga erinevaid aegu.
Hoolimata sellest, et tellid juba aastaid e-arveid, kipub siiski kogunema ka paberdokumente: tervisetestide tulemusi, kindlustusi, garantiisid, lepinguid, teatisi koolist, tunnistusi ja diplomeid.
Kui valida kaks väljendit, mis raadio- ja teleajakirjanikku Liis Lusmägi kõige paremini iseloomustaks, oleksid need pulbitsev kirglikkus ja elujaatav helgus. Ta teab, et elu on väärtuslik.
Tauri Tiik jälgis mööda sõites üht omapärase arhitektuuriga maja Viimsis juba ammu, kuni märkas müügikuulutust ja elab nüüd seal – disainirohkes hubases kodus.
Selles skandinaavialikult mõjuvas paljuruuduliste ja erikujuliste akende, viilkatuse, erkerit
Laurits Leedjärve raamat „Meie kosmiline kodu“ on teejuhiks meie maailmas, kuhu kuuluvad nii Päike kui Kuu, nii Veenus kui Jupiter, nii Siirius kui Antaares, nii Kassisilm kui Kaelakee ja veel palju-palju muud huvitavat.
Kõigele saabub kord lõpp, ka maakerale ja kogu ilmaruumile. On siiski üpris tõenäoline, et praegune inimkond ei pea maailmalõppu kogema. Kuid ükskord see toimub – ainult kuidas?
Mida teha, et aed peaks paremini vastu põuale ja üleujutusele?
Viimastel aastatel on selgelt näha, et Eesti kliima on muutumas: ilm on läinud heitlikumaks ja suviti kimbutavad meid põuaperioodid, mis vahelduvad tormide ja paduvihmadega.
„Meilt on juba selline lennult võte ajakirja tehtud!“ hüüatab Paju talu pererahvas, kui fotograaf drooni õue kohale õhku saadab. „1930-ndatel ja kanamaja katuselt.“
Ka 1937.