KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

OTSING

Britney Spears "Naine minus"

Britney Spears: "Tunne, et sa pole kunagi piisavalt hea, on lapsele hingekraapiv "

Britney Spearsi märkimisväärse avameelsusega kirjutatud murranguline mälestusteraamat „Naine minus“ väärtustab muusika ja armastuse jõudu ning rõhutab, kui oluline on, et naine saaks rääkida ise oma l...

Karmen Pedaru: "See õhtu teatri garderoobis muutis mu elu"

Karmid dieedid, magamata ööd ja keha koormavad töötunnid – kõike seda oleme kuulnud halastamatu modellimaailma kohta. Modell ja moelooja Karmen Pedaru, keda maailmakuulsad moedisainerid on nimetanud o...

Kui liigesevalu põhjus on reumatoidartriit

Sageli vaatab reumatoloog kõigepealt suhu – hambaid ja kurgumandleid – ning leiab reumatoidartriidi ühe põhjuse sealt....

Kui kõrge vererõhk on ohutu? 1. osa

...

Tugevad toonid ja teravad kontrastid üksnes rõhutavad naha kahvatust ja kortsukesi, seepärast püüa eelistada pehmemaid toone.

15 nippi, kuidas end kiiresti 10 aastat nooremaks tuunida

Et parem välja näha, ei pea tormama kohe ilukirurgi juurde lõikusele. Kui sa pöörad tähelepanu ja teed korda need järgmised 15 asja, on muutused kiiresti näha....

Mis põhjustab sapikivide teket?

Sapikivide tekke riskiteguriteks on naissugu, ülekaalulisus ja vanus üle 40 aasta, kuid ka kiire kaalulangus. Kuidas ja miks sapikivid tekivad ning kuidas neid ennetada ja ravida, selgitavad kirurg Ju...

Kui temperatuur on kõrgem ja kehaline koormus intensiivsem, võib higi erituda kümme liitrit või isegi enam.

Tüütu, ent vajalik higistamine. Mida annab leevenduseks teha?

Higistamist peetakse sageli millekski ebameeldivaks ja püütakse seda pärssida, ometi on see eluliselt vajalik, sest muidu kuumeneks keha üle. Vahel aga võib higistamine märku anda ka mõnest haigusest....

lihaspinge

Külmunud õlg ei lase juukseid pesta ega küljel magada

Kui õlas tekivad valu ja jäikus – ühel päeval enam juukseid pesta või köögikapi ülemist ust avada ei saa, sest käsi ei liigu nii kõrgele –, võib kahtlustada külmunud õla sündroomi. Miks haigus täpselt...

Miks näod vananevad erinevalt?

Miks juba 25-aastaselt aeglustub rakkude uuenemine, tekitades nahas hapniku ja elastsuse puuduse ning lõtvuse? Ja miks ilmnevad vananemise loomulikud nähud igaühel erineval ajal? Uurime vananemise tag...

Kopsuvähi avastamiseks ja raviks

Igal aastal diagnoositakse Eestis kopsuvähk ligi 850 inimesel ja pea 40 protsendil neist on haigus kaugele arenenud staadiumis. Onkoloog-vanemarst Kersti Oselin räägib kopsuvähist lähemalt....

Närvid umbsõlmest lahti!

Lõputu pimedus, troostitud puud ja põhjatu pori teevad aeg-ajalt meele kibedaks ka kõige suuremal optimistil. Kui siia loetellu lisada veel ka isiklikud ja töömured, võib masendus kergesti pääseda vai...

Reumatoidartriit taltub tõhusa raviga

...

Kas nutta või pigem mitte?

Müüt või tõde? | Kas rohkest nutmisest võib tulla silmakae?

Silmad on meile antud vaatamiseks. Kui on, mida vaadata, siis vaadakem terviseks. Rohke lugemine või peen töö lugemisprilliaega lähemale ei too – siin mängivad suurt rolli hoopis aastad. Aga vaatame p...

(Sala)soovid teki all

...

Mis on kõhutunne?

Intuitsioon – see kummaline tunne, mis sind aeg-ajalt kõnetab – võib ohu korral osutuda su võimsaimaks kaitsjaks. Õpi selle väge rakendama....

B-vitamiinide liiga ei tasu karta, sest need on vesilahustuvad ja kõik ülearune läheb organismist välja.

Kogu tõde B-rühma 9 vitamiinist | Milline neist aitab vähendada kopsuvähi riski?

B-vitamiinide rühma kuulub üheksa vesilahustuvat vitamiini, mis etendavad tähtsat osa eelkõige rakkude ainevahetuses....

Millest tuleb tükitunne kurgus?

Tunnet, et kurgus või neelus on mingi klomp või tükk, nimetatakse globus-sündroomiks (ld globus – kera)....

Maailma parimad vitamiinid – päriselt!

„Nokk“ lahti, „saba“ püsti?FRANK Fruities’e vitamiine võttes võid ennast täpselt nii tundagi!...

Keelevalu ehk glossodüüniat nimetatakse ka põletava suu sündroomiks.

Kui suus põletab ning keel kipitab ja valutab

Keel kipitab ja valutab, põletav tunne on kogu suus ja ka huultel. Silmaga pole aga midagi halba näha. Milles on asi? Näo-lõualuukirurg Aili Tuhkanen seletab lähemalt....

NAISED JAGAVAD KOGEMUSI: kas trendikad mindfulness-äpid muudavad tõesti elu paremaks?

Teadveloleku või peenemalt mindfulness’iga tegelemine võib kõlada kui järjekordne trendiliikumine. Samas võiks olla oma käitumise ja mõtete hinnanguvaba jälgimine osa igapäevast. Et teadveloleku prakt...

Kuidas kodukontor enda kasuks tööle panna?Täname Elina Kivinukki, psühholoogi ja Peaasi.ee koolitajat

Kaugtöö needus ja õnnistus ehk Kuidas kodukontor enda kasuks tööle panna

Kui varem võis kodukontori võimalusest vaid unistada, siis nüüd on see paljude jaoks igapäevane reaalsus. Siiski tuleb valmis olla kaugtöö esitatud väljakutseteks....

Miks peab sööma linaseemneid?

Linaseemned sisaldavad palju kasulikku, kuid neid ei tohi süüa liiga palju....

Hästi imendub raud loomsetest allikatest – seda soodustab omakorda C-vitamiini juuresolek.

Liigne raud on organismile ohtlik

Rauapuudus avaldub organismis väsinud ja uimase olekuna ning töövõime alanemisena. Loomulikult ei kehti siin reegel, et mida rohkem rauda lisandina võtame, seda uhkem. Liigne raud võib ka ohtlik olla....

Seks ja suhted

Kui normaalne on su seksiisu?

Kui tihti peaks tahtma seksida? Vahel soovid rohkem, vahel vähem. Ära muretse, vaid kuula ennast ja oma keha....

Külaline kodudes teleekraanilt 1989. aastast: Sel aastal kutsus Enn Eesmaa Sirjet raadiotöö kõrvalt AKsse. Sellele järgnes töö erakanalites: EVTV, RTV ja TV3. Seal töötas Sirje uudistesaate saatejuhina 1998. aastast ehk ligi 25 aastat, kuni alustas eelmise aasta lõpus omanimelise autorisaatega „Sirje.“

Staažikas saatejuht Sirje Eesmaa: „Olen terve elu olnud kokkuhoiu kursil. Ma ei taha uhkeldada, aga tänu sellele saan hästi hakkama.“

Paljud võib-olla ei tea, et alati sätitud ja hea väljanägemisega staažikas saatejuht Sirje Eesmaa on terve elu elanud nutika isetegemise kursil, sest kunagi pole finantse olnud ülearu palju. Kunagised...

EelmineLeht 13 / 18Järgmine
Ühinenud Ajakirjad OÜ
Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti | ajakirjad@ajakirjad.ee | Tel +372 610 4000, +372 610 4001
Kõik õigused kaitstud.