Üldiselt arvatakse, et sõnajalad vajavad haput pinnast, tahavad palju vett ja levivad väga intensiivselt, täites kiiresti suuri alasid. Päris nii see alati siiski pole.
Liigiti vajavad sõnajalad kasvuks erinevat keskkonda.
Häda ei hüüa tulles. Et igaks olukorraks valmis olla, paki maale või reisile minnes kaasa ka kotike esmaabitarvetega. Et kohvris on tihtipeale vähem ruumi kui me sooviks, tahame kaasa võtta vaid kõige vajalikuma kraami.
14. juulil 2015 kihutas arvukate seadmetega varustatud NASA uurimissond New Horizons pärast ligi kümneaastast lendu hiigelkiirusel mööda ülikaugest Pluutost.
Neid on kas liiga palju või kasvavad nad vale koha peal. Kas ihukarvadest on üldse võimalik lahti saada?
Inimese nahal kasvab karvu igal pool, välja arvatud jalataldadel, peopesades ja huultel.
Perekond Tederi avaras aias täidab suvepäevi rahustav veemuusika, väliköögis valmib suitsukala ning kõrgete mändide lagedad tüved on kui loodud selleks, et peretütar saaks tegeleda oma hobi kangaakrobaatikaga.
Varem elas pere Lillekülas korteris, kuid s
Väärista ümbrus lisaks suvelilledele tubaste lemmiktaimedega.
Juba varakevadel, esimeste soojade päikesekiirtega kolivad paljud meist oma kohvitassiga rõdule või terrassile.
Multšikiht aitab hoida mullas niiskust ja vähendab rohimist.
Istutusalade pinda kattes ehk multšides on aednikud appi võtnud nii looduslikud kui tehismaterjalid. Maheaianduses on katteviljelus ammune võte.
Okaspuud on väga tänuväärsed taimed, sest pakuvad silmarõõmu aasta läbi. Hariliku kuuse kõrval on aedadesse hakatud rohkem istutama ka hõbekuuske, mägimändi, sabiina kadakat, nulgu ja Serbia kuuske.