OTSING
Mida tsüanobakterid ehk sinivetikad inimesele teevad? Kärbseseenemürgist 100 korda mürgisemad
Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mis tõttu tasub rannakülastajatel olla valvas vetikaohu suhtes. Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades o...
KASTA MURETULT: survepump aitab vihmeveetünnidest ja looduslikest veekogudest kastmisvett saada
Murulapi, lillepõõsaste ning aiamaa kastmisvajadus ja -tihedus on kesksuvisel ajal aktuaalsed teemad. Vihmaveetünnidest ja looduslikest veekogudest saad joogi taimedeni mugavalt näiteks survepumba nin...
Mugavuskemikaalid ja ravimijäägid reostavad keskkonda
Võitlusest ravimite, kosmeetikatoodete jmt kemikaalide jääkide sattumisega veekogudesse on saanud inimkonna üks suuremaid katsumusi. Tehnoloogiad sellise saaste eemaldamiseks reoveest on olemas, aga ü...
Bioloogilised elektrijaamad
Tartu ülikooli teadlastel on juba mõnda aega käsil mikroobse kütuseelemendi arendamine ja senised uurimistulemused viitavad, et ideaalis saaks sellise tehnoloogiaga n-ö kaks kärbest korraga maha lüüa ...
Kuidas sinivetikat ära tunda?
Kuumad ilmad panevad veekogudes sinivetika vohama. Kuid kasvavad ka kõik teised vetikad ja rannavees hõljub männi õietolm....
Mitteametlikul jääteel sõitmisel võivad olla väga kallid tagajärjed
Ehkki Transpordiamet teatas algselt, et tänavu Eestis ametlikke jääteid ei avata, plaanitakse nüüd seoses sellega, et Hiiumaad ähvardab madala veetaseme tõttu isolatsiooni jäämine, siiski Hiiumaa ja S...
Algab vähipüügi aeg. Kuidas vähki keeta?
Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid – ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. Köögis on tegemist tõelise delikatessiga, mida tasub võimaluse...
Jalutuskäik Jaapani aias
Kadrioru pargi Kirdetiigi ümbrus on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Tunnustatud maastikuarhitekt Masao Sone järgis oma töös Jaapani aia filosoofiat, milles on kesk...
AIAKAHJURID | Mügri ehk vesirott - väikeste viljapuude hävitaja
Mügri lemmiksöök olevat pastinaak, kuid väga meeldivad neile ka porgandid, kartulid, punapeedid, mustjuured. Kõlbavad muudki köögiviljad: kapsas, salat jpm. Muidugi viljapuude juured....
Bioaktiivsed ained vees võivad palju kahju teha
Viimasel ajal on üsna palju hakatud rääkima kui oluline on tarbida puhast vett. Kraanivesi võib sisaldada erinevaid mehhaanilisi saasteaineid, soolasid, raskemetalle, orgaanilisi ühendeid, radionuklei...
Millised on Eesti mürgisemad taimed ja mis juhtub nendega kokkupuutel?
Kas sa tead, et maailmas leidub üle 10 000 liigi mürktaimi. Ka Eesti looduses kasvab mitmeid ohtlikke mürktaimi. Paljud neist meile sisse toodud toataimedena, nagu näiteks roniliiliad, krootonid, alpi...
Miks, millal ja millega väetada?
Mida suuremat saaki või lopsakamaid õisi me soovime, seda rohkem vajavad taimed toitaineid. Väetamine aga ei tähenda vaid toitainete lisamist mulda, vaid õigete ainete andmist õigel ajal ja õiges kogu...
Spetsialist annab nõu, kuidas telefoni suvel kahjustuste eest kaitsta
Suvi on puhkuste aeg, kuid meie nutiseadmetele võib see tuua kaasa suuri väljakutseid. Seda, et klientide arv suureneb just soojematel aastaaegadel, on täheldanud ka mobiiliparanduste esindajad. Ekspe...
Murukatus = ökotegu. Raja taimekatus!
Taimekatus on panus tulevikule. Paljud taimekatuse eelised tulevad ilmsiks, kui ilmastikusoojenemine takistamatult edeneb....
Iluaed | Jõuline levija – katkujuur
Mõjulepääsuks vajab katkujuur üsna suurt kasvuala. Nad sobivad hästi kaldataimedeks, kaunistama tarasid, seinu ja majandushoonete ümbruskonda....
Ajatult ilus paju. Puudest roomavate põõsasteni
Pajude mõned liigid võivad kasvada kümne või isegi kahekümne meetri kõrguseks puuks, teised jääda madalaks, isegi mööda maad roomavaks põõsaks....
Mis tegelased on viirus, bakter ja batsill?
Mida peaksime teadma kolmikust – viirus, bakter ja batsill? Kuidas nad inimorganismis käituvad?...
Võõrliigid aias? Hoia neid aias!
Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita siia ei jõuaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult siia sattumise järel hakkavad looduses vohama ...
Vannitoa trapp | Kuidas tagada korrektne ja turvaline vee äravool
Vannitoa planeerimisel on trapi paigaldamine sageli nähtamatu, kuid ülioluline osa, mis tagab ruumi hügieeni ja mugavuse. Õige trapp ei ole lihtsalt äravooluava – see on detail, mis nõuab tähelepanu n...
Vihmapeenar päästab uputusest
Aasta ringi elamiseks ümber kohandatud suvilarajoonides ei pruugi vanad sajuveesüsteemid enam toime tulla maha sadanud vee äravooluga, sest lisandunud on katuseid, kivisillutisi jm kaetud pindu. Üleuj...
Päästeamet võtab kasutusse uued ATVd ja paakautod
Sel aastal uueneb Päästeameti tehnikapark 33 metsa- ja maastikukustutustööde jaoks sobiva ATV ning 10 paakautoga. Uued paakautod hakkavad kandma nime Ahto....
Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent
Juurdepääsuteed on üheks sagedasemaks naabrite vaheliseks tüliallikaks, kuid jonnimise asemel on kõikidele osapooltele kasulikum teha kiirelt õiguslikult pädev kokkulepe, soovitab Pindi Kinnisvara hin...
Vesiroos - vee kuninganna. Külmakindlad või soojalembesed sordid?
Vesiroosi liigi ingliskeelne nimi on water lily, mis tähendab veeliiliat, mitte vesiroosi. Samas kõlab taime eestikeelne nimi suursuguselt, kandes õigustatult kauni õie tõttu roosi nime....
Uueks trendiks on saanud tehasemajad. Mida need endast kujutavad?
Uue kodu planeerimisel leidub rohkelt aspekte, mida läbi mõelda ja silmas pidada. Kui maja juba ehitada, tuleb ettevõtmine läbi viia korralikult. Viimasel ajal on populaarsust kogumas tehases toodetud...
Liblikate lemmikaed
Ene ja Urmas Jürivete koduaed Vana-Mustamäel on mitmes mõttes eriline. Selles on märkimisväärselt palju kive, tervelt neli tiiki ning keskmisest rohkem elusloodust....
AJAKIRJAD
KASULIKUD LINGID