Nõuanne: kuidas korralikult põrandat soojustada?
Jüri Vähi
TM Kodu & Ehitus
Soojustatud põrand on jalale mõnus astuda | Shutterstock

Põranda kehva soojustamisega võib ära rikkuda kogu ülejäänud hoone läbimõeldud soojuslahenduse. Hea lõpptulemuse nimel tuleb tähelepanu pöörata aluspinnale, õigele materjalivalikule ja asjatundlikule tööle.

Oskusliku materjalivaliku ja õigete töövõtetega on võimalik kokku hoida suure osa igakuistest küttekuludest. Kõige enam kaob hoonetest soojust just piirete – seinte, põranda ja katuse – kaudu. Seepärast tuleb nende soojustamisele pöörata erilist tähelepanu ja piltlikult öeldes riietada hoone ühtlaselt sooja kasukasse. Enesestmõistetavalt annab see lisaks kokkuhoiule ka head eeldused mugava ja hubase kodu loomisele.

Sageli alahinnatakse ehitamisel või renoveerimisel just põranda soojustamise olulisust ja pööratakse peamiselt tähelepanu seintele või katusele. Levinud on arusaam, et kui jalad otseselt ei külmeta või kui põrandaküte toa sooja hoiab, on kõik hästi ja põrand ka soojapidav. Tegelikkuses ei tähenda see, et põranda kaudu soe välja ei lähe. Põranda puuduliku ja oskamatu soojustamisega võib ära nullida kogu ülejäänud hoone läbimõeldud soojuslahenduse.

Hea tulemuse tagab läbimõeldud projekt

Enne soojustusmaterjalide valikut ja tööde alustamist tuleb täpselt läbi mõelda hoone eripärad ja koostada projekt. Võib küll mõelda, et soojustus moodustab uue hoone ehitamisel vaid mõne protsendi kogumaksumusest, kuid seda hiljem ümber teha või muuta on juba väga raha- ja ajamahukas.

Seega tuleb esimese sammuna läbi mõelda, kuhu ja mis eesmärgil materjali vajatakse ning milline on kogu hoone konstruktsioon. On suur vahe, kas soovitakse soojustada esimese korruse või vahelae põrandat ning kas tegemist on puidust või betoonist aluspõrandaga.

Ära tuleks ka otsustada, kas soovitakse kasutada looduslikke, mineraalseid soojustusmaterjale, nagu kivivill, või sünteetilisi materjale, näiteks mitmesuguseid vahtplaste. Looduslike soojustusmaterjalide eeliseks on paremad ökoloogilised näitajad ja kõrge sulamistemperatuuri tõttu on materjal ka tulekindlam. Seega – kui alustada uue hoone ehitamist või olemasoleva renoveerimist, tuleks põrandate konstruktsioon läbi mõelda, lähtudes oma kodu eripärast, vajadustest ja võimalusel kasutada sealjuures spetsialistide abi.

Vahelagede põrandad peaksid summutama müra

Vahelagede põrandate soojustusmaterjal peab summutama korruste ja korterite vahel levivat müra. Kui tegemist on puitpõrandaga, võiks valida kivivillaplaadid. Need töötavad põranda konstruktsioonide vahel justkui vedruna ja blokeerivad helivibratsiooni, mis tekib kõndimisest ja muudest liikumistest. Üheks valikuks selle teostamisel on näiteks kivivillaplaat SSB2 paksusega 30−50 mm.

Betoonvahelagede korral on sammumüra summutamiseks soovitatav kivivillaplaat SSB1 paksusega 20−50 mm, mille peamine erinevus puitpõrandale sobivast materjalist on koormustaluvus. Oluline on aga igasuguse nn ujuvpõranda puhul meeles pidada, et soojustusmaterjali peal olev põrandapaneel peab olema ümbritsevatest seintest täielikult eraldatud. Seda saab lahendada lihtsasti kivivillaribaga, mis paigaldatakse põrandaplaadi ja seina vahele, takistades sellega heli edasikandumist.

Esimese korruse põrand olgu korralik!

Esimese korruse lahendustena on hoonetel tavapäraselt kaks põrandavarianti − otse pinnasele rajatav või alttuulutatav. Eestis on levinud eelkõige esimene variant, teist kasutatakse pigem radoonirikastes piirkondades. Otse pinnasele rajatava põranda ehitamisel tuleb jälgida, et pinnas oleks vett hästi läbi laskev või vajadusel tuleb arvestada ka drenaaži rajamisega ümber vundamendi.

Soojustuskihid tuleks paigaldada killustiku- või kruusapadjale, millele valatakse reeglina raudbetoonplaat ja sellele ehitatakse peale omakorda soovitud põrandakonstruktsioon kas puidust, parketist või mõnest muust sobilikust materjalist.

Ventileeritavate ehk alttuulutatavate põrandate puhul on soojustusmaterjali valikul oluline veeauru läbilaskvad omadused. Eesti kliima on väga heitlik ja novembrist kuni aprillini kimbutab paljusid hooneid liigne niiskus, mistõttu peab soojustusmaterjal olema auru läbi laskev ehk struktuurilt poorne. Vastasel juhul võib hoone minna hallitama, pehkima ja ka sellises majas elamine on seotud paljude terviseriskidega. Seetõttu võiks eelistada kivivillast soojustusplaate, kuna need lasevad auru hästi läbi ja tagavad ka sooja põranda.

Varbad soojas ja energiakulu väiksem

Vaba ruum põranda all laseb ka isolatsiooni paksuse vabalt valida. Kui naturaalne ventilatsioonisüsteem on piisavalt tõhus, puutuvad põrandatalad pidevalt õhu liikumisega kokku, mis kuivatab konstruktsiooni ja hoiab ära võimaliku kondensatsiooni.

Ventileeritavate puitpõrandate soojustamiseks soovitame kasutada kõige alumise kihina kivivillast tuuletõkkeplaati paksusega 50 mm, näiteks WPS3n. Sellele tuleks omakorda paigaldada 250−400 mm paksune kiht eXtra kivivillplaati ning seejärel aurutõke. Kõige lõpuks aga valida vastavalt soovile põrandamaterjal alates puidust kuni põrandaplaatideni. Kindlasti on oma kodu põrandate soojustamiseks erinevaid võtteid ja materjalide valikuvõimalusi veelgi. Enne töödega pihta hakkamist ja materjalide varumist on mõistlik ekspertide ja tootetundjatega nõu pidada, et leida igaühe jaoks kõige sobivam lahendus.

Põranda soojustamisse tuleks suhtuda sama tõsiselt kui katuse, seina või akende ümbruse lahendustesse. Kvaliteetselt soojustatud maja on alus tervislikule ja õdusale kodule, kontorile, koolile või teistele hoonetele, kus inimesed suure osa päevast veedavad. Hästi soojustatud põrandakonstruktsioon tõkestab müra, säästab rahakotti ja hoiab varbad soojana ka külmadel kuudel.