Aiamaja võib pakkuda tuule- ja vihmavarjust enamat

Ain Alvela
Aiamaja valides peab tellija teadma, millist materjali, millist seina paksust, millise kvaliteediga uksi ja aknaid ta soovib. | Tootja

Kuigi Eesti aiamajade tootjad on valdavalt orienteeritud kauba piiri taha müümisele, on nende toodang saadaval ka kodumaal, tarvitseb vaid internetist otsida või mõne tootja kaubakataloog lahti lüüa – aiamaju leiab sealt kümneid erinevaid.

Esmalt tasub välja öelda üks soovitus, mis kehtib kõikide aiamajade kohta – aiamaja ei ole siiski postimüügi kaup, oma silm on kuningas ja enne pelgalt pildi põhjal ostmist tasuks leida võimalus kaup ka n-ö otse üle vaadata. Kasvõi selleks, et veenduda konstruktsiooni tugevuses, materjalide kvaliteedis ja üldse saamaks aru, mida üks tehases toodetud kerge aiamaja endast kujutab.
Kui toodet müüakse aiamaja nime all, siis üldiselt on need tehtud sellise arvestusega, et nende n-ö ehitusalune pind jääb alla 60 m², mis tähendab, et sellise aiamaja paigaldamine näiteks koduhoovi ei vaja eraldi ehitusluba.

 

Detailid avardavad kasutamisvõimalusi

 

Ent tehastes valmistatakse lisaks klassikalistele aiamajadele ka nn suve- ja puhkemaju, paviljone, tööriistakuure ja teisi kergehitisi. Millise määratluse järgi aga eristatakse aiamaja suvemajast või suvemaja puhkemajast?
Puidust aiamaju valmistava OÜ High Trading juhataja Karl Rõõm ütleb, et aiamaja nime all müüdavad majakesed ei pruugi oma ehitusaluse pinna poolest jääda alla 20 m², küll aga ei ületa nende pind üldjuhul 60 m² – 20–60 m² suuruse pinnaga ehitised ehitusluba ei vaja, aga ehitusteatis tuleb kohalikule omavalitsusele ikkagi esitada.

"Põhiline vahe aia-, suve- ja puhkemajal on seina paksuses ja akende-uste konstruktsioonis. Lihtsamale majakesele ei panda näiteks akendele ja ustele tihendeid, korralikul aiamajal on need olemas. Suvemajad võivad olla juba ka topeltakendega, klaaspaketid ja niimoodi edasi järjest täiuslikumaks," kirjeldab Karl Rõõm erinevusi.

"Veel aste kõrgem on selline maja, mille seina paksus veelgi suurem, aknad-uksed tihedad ja kui mingi küte ka sees, siis kannatab neis juba kevadest suveni mugavalt sees olla."

Enne aiamaja soetamist soovitab ta inimestel endale selgeks teha, mida ja milleks täpselt vaja on ning millised on võimalused ostetava aiamaja paigaldamiseks. Aiamaja väljanägemine võib olla maitse asi, aga oluline, mis määrab maja soojapidavuse ja üldise kestvuse, on ennekõike seina paksus, mis tuleb valida lähtuvalt aiamaja otstarbest ja kasutuse viisist.

"Pildi pealt vaadates on need majad kõik ühesugused, tellija peab teadma, millist materjali, millist seina paksust, millise kvaliteediga uksi ja aknaid ta soovib," märgib Rõõm. "Põhimõtteliselt saab muidugi ka hiljem kõikvõimalikke asju ja täiustusi aiamajale lisada. Sealhulgas näiteks kamina sisse ehitada. Selle juures tuleb muidugi jälgida nii aiamajatootja kui ka küttekeha kasutamise juhiseid ja loomulikult järgida tuleohutuse reegleid."
Samamoodi võib aiamaja ise soojustada, paigaldada sellele viil- või kaldkatuse, ehitada juurde veranda või varjualuse ja teha algsele aiamajale muid juureehitusi. Iseasi, kas see alati on majanduslikult otstarbekam, kui kohe kogu kupatus kohapeal valmis ehitada.

 

Aiamaja nõuab kindlat tasast alust

 

Aiamaja tuuakse tellijale kohale kilesse pakendatud detailidena ning see tuleb siis kohapeal kokku monteerida – põhimõtteliselt samamoodi, nagu seda mööbli puhul tehakse. Enamik tootjaid pakub ka aiamaja kohapealse püstitamise teenust, mille hind jääb üldiselt 20% piiresse toote maksumusest. Kohaletoomine ise on Eesti piires valdavalt juba maja müügihinna sees ja selle eest eraldi maksma ei pea.

Oluline on valida aiamaja asupaigaks kindel ja tasane koht, kusjuures esimene reegel on, et maja puitdetailid ei oleks vahetus kontaktis maapinnaga, teine, et maja saaks kõvale alusele korralikult paika looditud.

Karl Rõõmu sõnul ei pea aiamaja alus olema tingimata klassikaline raudbetoonist valatud vundament, aga mingi kindel väljalooditud kivialus peaks sellel ikkagi olema. See on oluline, sest siiski suhteliselt nõrga konstruktsiooniga aiamaja vajub väikseimagi aluses oleva kaldenurga puhul veidi viltu, mida ehk muidu ei tunnetagi, aga ühtäkki selgub, et uksed ja aknad ei käi enam kinni või on neid võimatu lahti saada.

Eestis toodetavad aiamajad on valdavalt tooriku kujul ehk valmistatud naturaalsest, eraldi viimistlemata puidust,  paremal juhul on materjal mingi puidukaitsevahendiga immutatud. Seega tuleb aiamaja pärast paigaldamist värvide, õlide, lakkide või peitsidega meelepäraseks viimistleda. 

"Tehases ei värvi me aiamaju sellepärast, et kõikidel inimestel on ju erisugune maitse. Teeme tumeda maja, aga klient soovib hoopis heledat," räägib Karl Rõõm. "Las see jääda igaühe enda otsustada, milliseks ta oma aiamaja kujundab."

Aga seda kinnitab ta küll, et nii, nagu kõigi teiste puitehitiste puhul, vajavad ka aiamajad regulaarset hooldust ja kaitset keskkonnamõjude eest. Ja lisab, et kui kõike seda hoolsalt teha, võib aiamaja kindlalt oma paarkümmend aastat püsti seista ja sellega ei juhtu midagi. Garantiid nii pika aja peale tootjad siiski ei anna, üldjuhul jääb see 3–5 aasta vahemikku, ent seda ikkagi nõuetekohase kasutamise korral.

Aiamajade hinnad on mõistagi seinast seina ja sõltuvad ennekõike materjalist. Kergema, st ka õhukese, 28 mm paksuse seinaga aiamaja peaks kätte saama 800–2000 euroga, 50–70 mm seinapaksusega ja mõõtudega 6 × 6 meetrit maja hind aga küünib juba kaugelt üle 5000 euro. Sõltuvalt arhitektuursest ja konstruktsioonilisest lahendusest võivad aiamajade hinnad küündida ka 10 000 euroni.

Suuremate tootjate puhul saab erinevatele majamudelitele tellida ka erineva seinapaksusega materjali. Aiamajade n-ö letihinna sisse ei kuulu katusekattematerjali, mõnedel juhtudel ka põrandamaterjali ja teiste viimistlustarvikute (ukselukud jmt) hind. Tasub tähele panna, et osade majamudelite standartpaketis on akende ees pleksiklaasid, tavalise klaasi peab eraldi tellima.

 

Aiamaja ei maksa eraldi soojustada

 

ASis Lasita Maja toodetud aia-, suve- ja puhkemajade volitatud müügiesindaja Eestis OÜ Baltichouse Production  Gert Kiilaspä märgib, et aiamaja ja suvemaja peamine erinevus seisneb selles, et kui esimene on sõna otseses mõttes kergehitis, mida võib kasutada kämpingumajana, loomulikult ka tööriistakuurina, siis teist võib võtta ikka juba kui väikest suvilat – suve- või puhkemaja on aiamajast toekam, tugevama konstruktsiooniga, alusraam ning katuse- ja põrandalaudis on paksemast puidust, ees on liimpuidust raamidega pakettaknad jms.

Lisasoojustuse paigaldamisega tasub Gert Kiilaspä sõnul jännata sellise aiamaja puhul, mis samuti varustatud pakettakende ja tugevamast materjalist seinte, põranda ja laega.

"Ma ei näe õhukeste seintega aiamaja soojustamisel suuremat mõtet. Kui, siis tasub soojustada lagi ja põrand, sest siis on siseruumi võimalik näiteks soojapuhuriga kütta, soojus ei lenda kohe läbi lae välja ja tuba püsib soe ka juhul, kui väljas on juba nullilähedane temperatuur," selgitab ta.

"Aga terve sellise maja eraldi soojustamise asemel tasub mõelda juba paksemast materjalist väikese maja soetamise peale – maksumus tuleb lõpuks enam-vähem sama."

Aiamaja kohapealne paigaldamise teenus sõltub palju sellest, mida see paigaldamine endas kätkeb. Kui tegemist on lihtsalt pakendis kohaletoodud detailide kokkumonteerimisega ja kliendil on maja alus juba valmis tehtud, siis maksab see tõepoolest keskeltläbi 20% maja hinnast. Kui aga on tarvis teha ka maja alus, laduda või valada vundament, paigaldada katusekate jmt ehk nn võtmed kätte teenus, siis tuleb Gert Kiilaspä ütlust mööda arvestada sellega, et ühe 1500 eurot maksva maja hind kokkuvõttes kahekordistub.

"Aluse ehitamine on aiamaja kestvuse huvides kõige enam täpsust ja ka aega nõudev töö. 99% ajamajadest paigaldatakse fibo-plokkide peale. Näiteks keskmise 4 × 4 meetrit aiamaja alla läheb 28 plokki, kogu maja raskus jaotub võrdselt plokkide peale laiali," kirjeldab Kiilaspä.

Kui maapind, kuhu maja paigaldatakse, pole märg ega pehme, siis ei ole sinna mõtet mingeid betoonposte maasse rammida ega vundamenti valada, sest plokkidega võrreldes tuleb see lihtsalt määratult kallim. Tõsi, plokkide puhul jääb alati oht külmakergeteks. Aga kuna sellise maja pindala on sedavõrd väike, tõusevad ja vajuvad need plokid kõik ühtemoodi ja kui veel iga ploki alla panna kümmekond sentimeetrit kergkruusa, siis see leevendab kerget ja sellel pole suuremat mõju.

Kui üks plokk panna pea tervenisti maa sisse ja panna teine selle peale, on külmakerke oht mitu korda suurem kui maapinnale asetatud plokkide puhul. Oluline on seejuures jälgida, et põranda alla jääks normaalne tuulutus, mis on vajalik sealt maapinnast ülestõusnud niiskuse ärakuivatamiseks. Ummuksisse jäänud põrandalauad võivad mõne aastaga mädaniku sisse võtta.

"Mul on endal enam kui 15 aastat tagasi üles pandud aiamaja ja pole selle kallal tulnud veel midagi parandada, isegi mingeid n-ö väsimise märke ei ole," kinnitab Gert Kiilaspä. "Ma usun, et pole mingi probleem, et aiamaja peaks 20 ja enam aastat vastu."

 

Tehases värvimine on Eestis kallis

 

Maja peab tema sõnul olema loodis, kui vahe on juba üks sentimeeter, siis seda on liialt palju, sest sedasi seisnud maja ei saagi enam hiljem sirgu, sest puit võtab n-ö äravajunud asendi endale jäädavalt sisse.
Gert Kiilaspä märgib, et Eestis ostetakse valdavalt värvimata maju sellepärast, et kliendi soovide kohaselt maja värvimine või peitsimine juba tehases läheks meie suhteliselt hinnatundliku kliendi jaoks liialt kalliks. "Selle asemel, et panna maja hinnale värvimise eest 30–40% otsa, ostab Eesti inimene poest 60 euro eest mõned purgid värvi ja teeb selle töö ise ära, seda enam, et selles pole ju midagi keerulist," räägib ta.

"Aga maja peab olema viimistletud nii seest kui ka väljast. Rõhutan just seesmist viimistlemist. Seda tuleb teha, sest sisselõigatud tapikohad imavad tavalisest rohkem niiskust, nurkadesse, niiskunud kohtadesse koguneb kiiresti tolm ja peagi on need kohad hallitust täis. Viimistletud pindasid on lihtsam pesta ja puhastada ja sinna ei pääse ka niiskus ligi."

Teine põhjus on, et viimistletud puit lõpetab kiiremini nn mängimise, viimistlemata puit võib seda teha põhimõtteliselt n-ö elu lõpuni.

Gert Kiilaspä ei soovita aiamaju eriti värviga värvida ei seest ega väljastpoolt, sest hindab kõrgelt tänapäevaseid puidulasuure, mis tema hinnangul kestavad paremini kui värv ja nendega töödeldud pinnad näevad ka ilusamad välja.

"Värviga on see jama, et höövelmaterjalil ei püsi värv kuigi kaua ja seda peab üksjagu tihedamalt uuendama kui peitsi või lasuuri," märgib ta. Värv hakkab kooruma ja seda on enne iga uut värvimist tülikas maha puhastada. Peits ja lasuur aga ei kooru.

Sarnased artiklid