Aju toiduga erksaks
Maria Torm
Mustikad aitavad närvirakkudel ehk neuronitel omavahel tõhusamalt suhelda. | Shutterstock

Üks kõige suuremaid hirme, mis vananemisega kaasneb, on mure mälu ja mõistuse kadumise pärast. Dementsus on haiguste pingereas kiiresti tõusmas – seega ei tule muretsemine tühjalt kohalt. Saad ka ise oma mõistuse teravuseks palju ära teha, näiteks lihtsalt pöörata tähelepanu oma toidusedelile.

Loomulikult meeldib ajule mitmekesine toit, milles on palju aedvilja ja kala. Mõned toidu- ja toitained on aga eriti ajusõbralikud.


Mustikad

Mustikad aitavad närvirakkudel ehk neuronitel omavahel tõhusamalt suhelda. Vanad rakud ei "räägi" üksteisega nii palju kui noored. Mida vanemaks neuronid jäävad, seda viletsamaks muutub nende omavaheline suhtlus – seetõttu hakkab inimesel mälu nõrgenema, halveneb ka tasakaal ja koordinatsioon. Marjades sisalduvad polüfenoolid aga lülitavad neuronite omavahelise suhtluse jälle sisse. Seetõttu on mustikaid nimetatud ka ajumarjadeks.

Mustika värvained kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, mis hävitab, just nagu põletab rakke. Just tänu sellele võimsale antioksüdantsele toimele kaitseb mustikas nii südame-veresoonkonnahaiguste, vähi, krooniliste põletike kui ka närvikahjustuste eest ning aeglustab vananemisprotsesse.

Oma antioksüdantse toime poolest sobivad ajutoitudeks ka lõhe (oomega-3-rasvhappe sisalduse tõttu), avokaado, seemned, pähklid, oad, tume šokolaad, granaatõunamahl ja eelkõige roheline tee. Kõik need toiduained, sealhulgas mustikad, on põletikuvastase toimega – põletik on teadaolevalt üks suurimaid Alzheimeri tõbe põhjustavaid tegureid.


B3-vitamiin ehk niatsiin

Mõningad uuringud on näidanud, et inimestel, kelle organismis on palju niatsiini, halvenevad kognitiivsed oskused aeglasemalt kui nendel, kellel on sellest organismis puudus. Seega peaks tähelepanu pöörama ka sellele, et saaksid toidust küllaldaselt niatsiini. Seda leidub munades, maksas, kalas ja brokolis.


Kookosõli

Ka igapäevane kookosõli tarvitamine võib aidata Alzheimeri tõbe eemal hoida. Kookosõli sisaldab haruldast tüüpi rasva (MCT), mida ajul on kõige lihtsam kütusena kasutada. See lisajõuannus aitab aju hallollusel palju tõhusamalt lühiajalisi mälestusi talletada.


B12-vitamiin ehk kobalamiin

B12-vitamiin on vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Kui organismis on selle puudus, muutuvad närvidevahelised impulsid ja signaalid vähem tõhusaks. 

Uuringute järgi on depressiooni põdevate inimeste veres tavapärasest vähem B12-vitamiini ja teiste B-rühma vitamiinide hulka kuuluvat folaati (foolhape ja selle derivaadid). B-vitamiinidest on B1 ja B2 vajalikud serotoniini ja teiste virgatsainete moodustamiseks. Virgatsainete hulgast on just nimelt serotoniini vähesus seotud depressiooniga. Liiga vähene folaat suurendab aga aminohappe homotsüsteiini sisaldust veres, mis võib mõjuda negatiivselt teatud retseptoritele ajus. B12-vitamiini nappus muudab ka väsinuks ja võtab isu.

Lisaks aitab B12-vitamiin ära hoida homotsüsteiini ladestumist kehas. Teadlased on leidnud, et suur homotsüsteiinisisaldus suurendab dementsuse ja Alzheimeri tekkeriski.

Parimad B12-vitamiini allikad on maks, verivorst jt veretooted, merekalad (heeringas, makrell, tuunikala, meriahven, saida), muna, juust ja piimatooted.

On aineid, mis B-vitamiinide hulka organismis vähendavad, näiteks kofeiin ja alkohol. Kasuks ei tule ka rafineeritud ja magusate toiduainete söömine, mis loob soolestikus ebasoodsa mikrofloora: bakterid, kes peavad aitama seda vitamiini toota, ei saa toimida. Peale selle kahandab B-vitamiine organismis stress.


Hõlmikpuu (Ginkgo biloba)

Hõlmikpuu lehtedes sisalduvad flavonoidid ja terpenoidid ergutavad nii aju- kui ka jäsemete vereringet: nende lehtede toimeainete mõjul laienevad veresooned ja paraneb aju varustatus hapnikuga.

Hõlmikpuupreparaat aitab leevendada käte ja jalgade külmetamist, vähendada vananemisnähte, nagu mälu halvenemine, orienteerumisvõime vähenemine ning kuulmishäired (ka kohin kõrvus).

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid