Asi algab juba sellest, et tuleb poest leida endale oma pere vajaduste ja soovidega sobiv diivan. Neid on igasuguseid: suuri, väikseid, nurgadiivaneid, lahtikäivaid, nahast, riidest… Ka diivanite hinnaklass on hästi erinev ja nagu ütleb Tarmeko Pehmemööbel OÜ müügijuht Gert Haljasmäe, ei pruugigi krõbe hind viidata automaatselt sohva kvaliteetsusele ja vastupidi – ka väiksema hinnaga võib hea õnne korral leida täitsa korraliku diivani. „Kõige tähtsam on, et silma jäänud diivan endale meeldiks, sealt edasi saab juba detailidesse laskuda. Eks tuleb ka oma vajadused enne valima minekut läbi mõelda või siis aitab veenev klienditeenindaja poes sel teel,“ ütleb ta.

Oot-oot Stuudio tegevjuht, disainer Marko Ala ütleb, et kui ei olda väga kinni diivani visuaalses pooles, siis tasuks valimisel alustada selle proovimisest – et kas on hea ja mõnus istuda. Lastega perede puhul on eriti oluline just diivani kanga kerge hooldatavus. „Kui võtta puuvillane kangas, siis seda on raske hooldada, samas sünteetikat on lihtsam puhastada ja saab pleki paremini kätte,“ räägib ta. „Oluline on mõista ka hinnateemat. Kodumaise diivani puhul saad üldiselt väiksema raha eest parema kvaliteedi kui mõnd Euroopa tootja toodet ostes. Mõtleme ka selle peale, et diivan ostetakse ikkagi aastateks ja normaalne diivan võiks vastu pidada vähemalt kümme aastat. Sõltub muidugi palju sellest, kuidas ja kui palju teda kasutatakse. Selge on see, et kui diivanil lapsed hüppavad, siis peab ta vähem vastu, kui nii-öelda sihipäraselt kasutades.“

Miks eelistada tuntud sohvatootjat ning diivan poes sõna otseses mõttes pahupidi keerata? „Heitke pilk põhja alla ja vaadake, kuidas on karkass tehtud – kas see on täispuidust, vineerist, mööbliplaadist, saepuruplaadist või on põhi üldse riidega kaetud. Tasub teada, et kui sohva põhja on paigaldatud põhjakangas, võib see näiteks peita miskit, mida siis näidata ei taheta. Tarmeko näiteks põhjakangast seetõttu ka ei kasuta,“ selgitab Gert Haljasmäe. Veel tuleks vaadata, kuidas diivani õmblused välja näevad: kas jooksevad sirgelt ja ega kuskilt midagi narmenda. Proovige läbi ka diivanipadjad ning veenduge, et need on ühtlase pehmusega ja näevad ühtemoodi välja. Muidugi tuleks ka diivanil istumist-lösutamist proovida – seda just nii, nagu sa kodus tavatsetakse diivanil istuda.

Midagi numbriarmastajatele

Neile, kellele meeldivad numbrid, võiks midagi öelda kanga kulumiskindluse näitaja Martindale. See näitab seda, et mis ajal võib kangal esimene kangalõim katkeda. Ehk et test ise näeb välja selliselt, et pannakse 2 kangatükki masina vahele omavahel hõõrduma ning loetakse pöördeid, millal katkeb esimene lõim. Tavaline koduste tekstiilide kulumisideks algab 10 000 ühikust, 20 000 on juba hea. Seevastu parimate kangaste kulumiskindluse näitaja on 50 000 Martindale’i.

Topilisuse näitajat, mis viitab sellele, kui vastupidav on kangas topilisuse tekke suhtes, mõõdetakse skaalal 1–5 – mida kõrgem on number, seda aeglasemalt muutub kangas topiliseks. Veel peaks mööblikangal olema sertifikaat, kus lisaks nendele näitajatele on ära toodud ka kanga tulekindlust ja UV-kindlust iseloomustavad näitajad, samuti pesujuhend.

Tolmuimejaga diivanit ei puhasta

Nahksohvade puhastamisega on üldiselt lihtne – lapiga üle ja ongi puhas. Samas ütleb Haljasmäe, et kui kodus on ka loomi, siis nahkdiivan saab üsna kähku kannatada – piisab, kui kiisu korralikult küüntega kraapsab, kui juba ongi sohval kriimud peal. Kanga puhul ei paista iga kraaps kohe välja, vähemalt mitte alguses. Seevastu on kangaskattega diivanit keerulisem puhta ja värskena hoida.

Levinud on, et koristuspäeval tõmmatakse muuhulgas tolmuimejaga üle ka diivan. Haljasmäe sõnul ei peaks aga diivanit niimoodi puhastama, sest nõnda tekib staatiline elekter ning jõuline töötlemine tolmuimejaga võib muuta diivani kiiresti topiliseks. „Kui siiski väga tahetakse diivanit tolmuimejaga puhastada, peaks seda tegema väikesel võimsusel.

Eelistada aga tuleks diivanipatjade regulaarset kloppimist. Seega tasuks juba diivanit ostes valida pigem selline, mille padjad on eemaldatavad,“ selgitab ta. „Samuti meeldib inimestel sohvadele igasugu tekke asetada, kuid ka see võib läbi staatilise elektri tekitada topilisust.“ Veel tuleks Haljasmäe sõnul vältida sohvade aurupuhastitega puhastamist, kuna selle käigus tekkiv kõrge temperatuur võib kangast püsivalt kahjustada ning siis diivanit enam uueilmeliseks tagasi ei saa.

Mida teha plekkidega?

Ikka juhtub, et diivanile tekib mõni plekk. SOL Baltics pesulate ja eritööde grupi juht Tarvo Priimägi ütleb, et koduste vahenditega ongi võimalik pehmelt mööblilt eemaldada vaid plekke, seevastu ilma masinata kogu diivani puhtaks pesemine ei õnnestu. Plekieemaldamiseks soovitab ta kodustes tingimustes kasutada näiteks Kiehl Carp-Deta või Kiilto TahraSpurti ning töövahenditeks nuustikut ja hästi imavat puhast koristusrätikut. Puhastusaineid on alati soovitav testida diivani vähenähtavas kohas, et veenduda värvide mittesegunemises niiskuse mõjul.

Töö käib nii: plekieemaldusaine kantakse võimalikult ruttu plekile, lastakse mõjuda umbes 10 minutit, siis hõõrutakse plekki spiraaljate liigutustega, kasutades nuustiku karedamat poolt, ja seejärel tupsutatakse plekk puhtasse koristusrätikusse. Oluline on plekki mitte laiali hõõruda. Võib ka asetada rätiku plekile ja koputada elastse töövahendiga, nagu näiteks kummihari. Seejärel korratakse protsessi puhta veega, et ka puhastusainet ei jääks diivani sisse. Kui juhtub, et plekk jääb endiselt näha, peaks protsessi kordama. Visalt püsiva pleki puhul tasub abi küsida professionaalselt puhastusfirmalt ning ega vanad plekid pruugigi eemalduda.

Nahast ja kunstnahast mööbli puhastamiseks soovitab Priimägi pritspudelis Kiehli puhastusainet. Seda kasutatakse nuustikuga pinnale pihustades ja puhta rätikuga pühkides, poleerides. Kuigi nahka peetakse üldiselt väga kergesti puhastatavaks, siis näiteks äärmiselt keeruline on sellelt maha saada märgadest teksapükstest tekkivat sinist jälge – see ei pruugigi heledalt mööblilt eemalduda.

„Kui soovitakse häid aineid plekkide eemaldamiseks, siis soovitan pöörduda pigem mõne tuntud ettevõtte poole, kes on spetsialiseerunud puhastusvahendite maale toomisele ja edasimüügile – nendelt saab ka nõu, kuidas erinevate plekkidega toimetada,“ ütleb Priimägi.

Kasulik teada: mida tähendab nanokaitse?

Nanokaitse aitab ennetada kanga määrdumist. Sisuliselt on tegemist kangale kantava kihiga, mis ei lase mustusel sisse imbuda. Headel kangastel on see juba alguses peal. Pärast diivani puhastamist tuleks kindlasti uuendada ka nanokaitsekihti, kuna puhastusvahend eemaldab lisaks mustusele ka selle kaitsekihi. Diivani puhastamine peakski seega olema kaheetapiline – esmalt töödeldakse kangast puhastusvahendiga ning seejärel nanokaitsepihustiga. Nanokaitsevahendit küsige pehmemööblit müüvatest kauplustest.