Ebamaised ebamagunad. Taevasinised iludused

Riima Randviir
Imetabast värvi, taevasinised õied ei jää märkamatuks kellelegi. | Shutterstock

Ei midagi enneolematut ega keerulist. Vaid mõned kindlad nõksud, ja taevasinised iludused otsustavad igavesti sinu aeda jääda!

Imetabast värvi, taevasinised õied ei jää märkamatuks kellelegi. Suuri helesiniseid õisi aiataimedel peaaegu ei kohtagi. Mis imelilled need küll on? Tegemist on siniste ebamagunatega perekonnast Meconopsis. Ebamagunad kuuluvad omakorda magunaliste Papaveraceae sugukonda. Looduses leidub neid enamasti niisketes mäestikupuistutes ning alpiaasadel Birmas, Hiinas ja Himaalaja mäestikus.

Infot leiab ebamagunate kohta tänapäeval juba ohtralt ja ka aiaärid pakuvad nii taimi kui seemneid. Enamasti on valikus tõnnikeselehine ebamagun M. betonicifolia, suur ebamagun M. grandis ja nende kahe ristand Sheldoni ebamagun Meconopsis x sheldonii.
Kahjuks peetakse aga neid küllaltki tujukateks kaunitarideks, kes sugugi iga aedniku aias kasvada ei taha. Kuna ka ebamagunate istikud on kallid, siis seda enam paneb mõtlema, kas tasub üldse katsetama hakata. Tasub ikka küll!

 

Leia sobiv kasvukoht
 

Minu aias on nad rõõmsasti kasvanud juba kaheksa aastat ja seda suuremate probleemideta. Kohe räägin lähemalt. Esimene oluline tegur õnnestumiseks on leida neile sobiv kasvukoht. Ebamagunad armastavad kasvuajal rohket õhuniiskust ja jahedust. Seetõttu meeldib ka neile poolvarjuline, kergelt happelise pinnasega, tuulevaikne, sõnajalgadele sobiv koht. Pinnas võib olla neutraalne, kuid sel juhul tuleb kasuks iga kevadine rodomulla ja männiokkamultši lisamine. Kindlasti peab jälgima, et kasvupaik oleks hea drenaažiga, sest liigmärg pinnas jahedal aastaajal on neile absoluutselt ebasobiv.

 

Osta ettekasvatatud taimed
 

Tark on osta juba varem ettekasvatatud taimed. Ise seemnest kasvatamine on küll põnev, kuid võimalus selles esimese raksuga ebaõnnestuda on võrdlemisi suur. Niisiis osta kevadel taimed, istuta nad rodomulla ja männiokkakõduga rikastatud mulda poolvarjulisse kohta. Sellised taimed õitsevad juba sama aasta suvel.

Siit ka järgmine tähtis nõks: kohe pärast õitsemist eemalda seemnekuprad! Sellega pikendad ebamaguna leheroseti eluiga tunduvalt. Kes soovib, võib ju muidugi mõne kuprakese lasta ka valmida. Selle tulemuseks on sageli põnevad hübriidsordid.

 

Piisavalt niiske pinnas
 

Hoolega tuleb jälgida, et kuumal suvel ebamagunate pinnas liigselt läbi ei kuivaks. Kui vaja, siis kasta ja multši. Kasvuperioodil pinnase läbikuivamine võib saada sama saatuslikuks kui liigniiskus puhkeperioodil! Hilissügisel ümbritse ebamagunapuhmikud okkakõdu, lagunenud sõnniku või kompostiga.

Minu ebamagunad on istutatud vana pirnipuu alla rajatud peenrasse ja seetõttu kattuvad nad sügisel pirnilehtedega. Pirnilehed on õhulised, aga väga paksu ja märga lehekihti tasub vältida. Pigem kasutada lisakattena kuuseoksi.
Kolme-nelja kasvuaasta järel oleks soovitatav ebamagunapuhmikuid jagada. Osad aednikud soovitavad seda teha pärast õitsemist, aga mina olen teinud seda alati juba maikuu alguses. Kevadel on nimelt niiskust rohkem ning jagatud taimetited juurduvad sajaprotsendiliselt.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid