Eterniit ehk laineplaat. Kuidas paigaldada ja hooldada eterniitkatust?
Ain Alvela
Tänapäevasel laineplaadil pole midagi ühist vana asbesti sisaldava eterniidiga. | Shutterstock

Omaaegsest asbesti sisaldavast eterniidist, mis oli ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale, on tänaseks järele jäänud vaid nimetus, kui sedagi, sest mitmed tootjad kutsuvad seda katusekattematerjali nüüd hoopis laineplaadiks.

Nimelt on tänapäevane asbestivaba eterniit ehk laineline tsementkiudplaat traditsioonilise eterniidi kaasaegne variant, mida kasutatakse laialt igal pool Euroopa riikides ja ka Eestis. Mõnedel hinnangutel on eterniit isegi kasutatavaim katusekattematerjal kogu maailmas.
Katusematerjalide müügikeskkonna Katus24.ee spetsialistid kinnitavad, et tänapäeval eterniidis enam asbesti ei kasutata, selle asemel sisalduvad laineplaatides naturaalseid toormeid – tsement, lubi, PVA-kiud, vesi ja tselluloos. Armeerimiseks kasutatakse kiudainet ja kui alguses toodeti ainult naturaalset värvimata eterniiti, siis praegu pakutavad tootjad ka värvitud plaate. Nii võib katusele anda erinevaid värvitoone, läiget ja moodustada isegi mustreid.

 

Eterniidi vahetamine eterniidi vastu ehitusluba ei vaja

 

Vana katuse vahetamise käigus on mugav kasutada just eterniiti, sest tavaliselt ei ole sellisel juhul vaja muuta katusekonstruktsiooni, roovitist ega paigaldada aluskatekilet. Eterniidi üks oluline eelis plekk-katuste ees on asjaolu, et eterniit ei tekita sademete puhul müra. Kivikatustest on eterniit aga selgelt odavam materjal.
Eestis on saadaval kolme firma laineplaadid – Eternit Baltic (Leedu), Cembrit (Poola), EcoDach (Ukraina). Viimased on saadaval kõige soodsama hinnaga, kuid Katus24.ee andmetel on plaadi kvaliteet teistega võrreldes üksjagu kehvem. Eternit Baltic pakub lisaks plaadile veel ka laia valikut lisatarvikuid. Cembriti laineplaadid on ehk nii materjali kui ka värvi poolest kõrgeima kvaliteediga, kuna nende plaatide valmistamisel värvikiht karastatakse ja see pikendab kogu laineplaadi eluiga.

UAB Eternit Balticust kinnitatakse, et vana eterniitkatuse uue vastu vahetamiseks ei nõuta ehitusluba. Kui vahetada vana eterniitkatus pleki või kivi vastu, tuleb seaduskuuleka inimesena hankida ehitusluba. Kui aga vana eterniitkatus vahetada uue eterniidi vastu, siis ehituseaduse lisa 1 alusel ehitusteatist ega ehitusluba vaja ei ole, märgivad Eternit Balticu müügimehed.

 

Tõrju sammalt ja pese

 

OÜ Katusepartner juhataja Vaiko Ülejõe märgib eterniitkatuse mitmeid positiivseid omadusi – eterniit on hingav materjal, mistõttu selle alla ei teki kondensatsioonivett, see on müravaba nii tuule kui ka vihmaga, seda on lihtne paigaldada, see ei roosteta ning on tule- ja happekindel. "Praegu turul saada oleva eterniidi koostekvaliteet on kindlasti kõrge. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30 aastat garantiid," Vaiko Ülejõe.
OÜ Rooftec juhatuse liige Richard Pikmets kinnitab, et põhiline erinevus vana ja tänapäeval toodetava eterniidi vahel on see, et nüüdne materjal on loodussõbralikum, sest asbesti ei tohi kasutada Euroopas juba pikka aega. Eterniit aga sisaldab endas vaid materjale, mida saab maapõuest. Põhiline neist on fiibertsementkiud.

Pikmets märgib, et eterniit sobib Eesti kliimasse väga hästi. "Eterniiti on kasutatud juba nõukogude ajast saadik ning näiteks paljud praegugi kasutusel olevad loomalaudad on veel eterniitkatustega, kuigi paigaldatud sai see juba 1950ndatel. Ka tänapäeva materjal on sama vastupidav," kinnitab Pikmets.

 

Eterniidi paigaldamine ja katuse soojustamine

 

Eterniit sobib viilkatustele, mille madalaim kalle jääb üle 12 kraadi. Põhiliselt kasutatakse seda elumajade, vanemate kortermajade ning tööstus- ja farmihoonete jaoks. Lamekatusega majadel eterniiti kasutada ei saa. Samuti pole kuskil vanalinnas või mujal tiheasustuses, kus kõigil majadel valdavalt kas plekk- või kivikatus juba peal, mõtet enamusega võitlema hakata ja tahta oma majale just eterniiti katusele panna.

"Küll aga tilgub meil iga kord süda verd, kui näeme, et mõnes looduskaunis kohas on maamajale pandud tavaline plekk-katus," kirjeldab Richard Pikmets. Eterniit annab sellises kohas majale ikka rohkem maalähedust ja soojust.

Eterniiti paigaldades tuleb kindlasti plaadi nurgad ära lõigata. Vanasti paigaldati ka n-ö maleruutu, Pikmetsa sõnul seda tänapäevaste plaatidega enam teha ei tohi. Plaadid kinnitatakse kruvidega, mitte naeltega nagu vanasti. Ja kindlasti ei tohi plaate liiga tugeva jõuga katuse külge kinni väänata – peab jääma teatud mängimise ruum, sest otse tehasest tulevad plaadid esimesel aastal katusel olles alles jätkavad kivistumist ning n-ö sätivad ennast paika.

Sarikate ja roovituse paigaldamist on Pikmetsa sõnul sedasi natukene keeruline kirjeldada, sest kasvõi sarikate paksus oleneb suuresti sellest, kui tihedalt neid pannakse. Näiteks kui sarikate vahe on 90 cm, on mõistlik kasutada sarikaid mõõtudes 5 × 15 cm ning roovide paksus võiks olla 6 × 6 cm.

 

Tagada tuleb piisav õhutus

 

"Soojustus paigaldatakse sarikate vahele. Kui katusealune soojustatakse ja seda kasutatakse näiteks eluruumina, on mõistlik kasutada ka tuuletõket ja hingavat aluskatet," selgitab Pikmets. Eterniit ei tekita kondensatsiooni nagu näiteks plekk, aga sellegipoolest tuleb tagada piisav õhutus plaatide all.

Vaiko Ülejõe lisab, et soojustuse paigaldamisel katuslae alla on üheks kindlaks soovituseks hingava aluskatte paigaldus enne laineplaadi kinnitamist. Siis  ei ole tarvis jätta aluskatte alla tuulutusvahet ning soojustuse peale paigaldada tuuletõket. Spetsiaalse aluskatteteibi abil teibitakse hingav aluskate tuulekindlaks. Kõik kokku on omakorda aja ja vahendite kokkuhoid. Mis puudutab soojustust ennast, siis selle paigaldus on juba otseselt sõltuv kasutatavatest soojustusmaterjalidest ja nende paigaldusjuhenditest.

Milline peaks olema sarikate kandevõime? "Uute majade puhul on sarikate kandevõime juba projekteerija poolt juba välja arvutatud ja renoveeritavad majad, millel juba vana eterniitkatus peal kannavad tänapäevase laineplaadi kaalu ilusti välja. Vana aja eterniidi ja tänapäevase kaal on sarnane, ca 15 kg/m2 kohta. Roovide arv sõltub igal üksikul juhul struktuuriehitusest ehk siis konkreetse katuse sarikate paigutusest ja katusele plaanitud eterniidiplaadi mõõtudest," räägb Vaiko Ülejõe.

 

Hoolduse pärast ei pea muretsema

 

Eterniidi ja selle paigaldamise hinnast võrreldes teiste katusekattematerjalidega rääkides ütleb Richard Pikmets, et nagu iga teisegi materjali puhul sõltub see eelkõige katuse ehitusest, selle keerukusest. Kui puuduvad väljaehitised ja katus on lihtsa kujuga, on ka maksumus kohe väiksem.

"Ajapikku on saanud selgeks, et kõige odavam õhuke plekkmaterjal on eterniidist küll natuke odavam, aga kui lisada juurde paigaldus, tuleb hind ikkagi suhteliselt samaväärne," märgib ta. Eterniidi puhul ei ole tihtilugu  aluskonstruktsioone vaja välja vahetada, see alandab hinda. Kallimad ja vastupidavamad plekid on eterniidist kulukamad, küll aga ei saa öelda, et need tingimata paremini või kauem vastu peaksid. Kivikatus on kindlasti kõige parem katus meie kliimas, küll aga ka kõige kallim.

Pikmets on seda meelt, et eterniiti võib tänu selle kvaliteedi ja hinna suhtele pidada vägagi õiglase hinnaga ehitusmaterjaliks. OÜ Katusepartner juhataja Vaiko Ülejõe kinnitab, et nõuetekohaselt paigaldatud katus ei vaja mingit hooldust. "Katusekate on vastupidav ning säilitab tootja poolt deklareeritud füüsikalis-keemilised omadused. Katusekattematerjal võib sammalduda hoonet ümbritseva keskkonna eripära tõttu, seetõttu tuleb kanda hoolt selle eest, et vihmaveetorud ja -rennid oleksid puhtad (mitte liivast ja lehtedest ummistunud), et sadevesi vabalt ära voolata saaks. Samad soovitused kehtivad ka kivi- ja plekkkatuste puhul, " räägib Vaiko Ülejõe.

Samuti tuleb jälgida, et katuse pikisuunalised tuulutusavad katuseräästas ja -harjas nõuetekohaselt funktsioneeriksid. Ei paigalduse ega kasutamise ajal ei tohi eterniitkatustel kõndida. Katusel käimiseks tuleb paigaldada redelid, käigusillad või astmed.

 

Kui vastupidav on eterniit?

 

Kui õrn materjal on eterniit ja kas peab muretsema materjali purunemise pärast, kui sellel  kõndida või seda puhastada? Kuidas eterniitaktust hooldada? Lähemalt seletab asja Siim Jõgi firmast Clean Investment OÜ (katusehooldus.ee).

Eterniit peab väga kenasti vastu seal kõndimisele ja toimetamisele. Tuleb lihtsalt rahulikult ja ettevaatlikult sellel liikuda. Kui hakata trampima või hüppama, siis läheb iga asi katki.

Küll aga on ette tulnud olukordi väga vana eterniitkatuse puhul, et plaadid on muutunud liialt hapraks ja ei kannata enam puhastust. Kui on selline olukord, et plaadid ei kannata enam peal liikumist ega pesemist, siis tuleb kahjuks hakata katust vahetama.

Kindlasti ei ole eterniit kõige rohkem sammalduv katuse tüüp. Täpselt sama palju sammaldub näiteks kivikatus või ruberoidkatus. Kui katus on puhastatud samblast ja peale seda õigete vahenditega töödeldud, ei ole kindlasti vaja teha samblatõrjet igal aastal.

Kui katus on väga vana ja sammalt peal palju, siis kõige parem puhastusviis on survepesu. Sellega saab katuse ilusti puhtaks.

Peale pesu on soovitatav töödela samblatõrjevahendiga, mis eemaldab katuselt veel viimasedki sambla ja muu orgaanika eosed, mis peale pesu sinna jääda võisid. Edaspidi kui katust regulaarselt puhastada lehtedest, okastest ja muust sinna tekkivast lahtisest sodist ning paari-kolme aasta tagant töödela vastava vahendiga, siis ei tekigi enam olukorda, kus katus on üleni samblane ja must.

Lisaks puhastusele on väga tugevalt soovituslik eterniitkatus üle värvida. Värvimine muudab pinna siledaks - mustus tuleb kergemini maha, plaadid ei saa niiskust enam imeda ning see pikendab katuse eluiga oluliselt, takistab sambla ja muu orgaanika kasvamist katusel. Lisaks näeb katus hea ja esinduslik välja.

 

Sarnased artiklid