Hinda aiarammu ja testi taimi. Kuidas saad ise määrata komposti kvaliteeti
MERRIT SHANSKIY
Komposti kvaliteeti saab kodustes tingimustes kontrollida. | Shutterstock

Koduaias lisame taimedele parema kasvukeskkonna loomiseks mulda komposti – kas oma aias isetehtud või siis ostetud. Aiarammu soetades on aga oluline teada, mida see sisaldab ning milline on komposti kvaliteet. Kas ja kuidas on seda kodustes tingimustes võimalik määrata?

Komposti kvaliteeti saab küll kodustes tingimustes kontrollida. Esmalt tuleb kindlasti teha vahet, kas kompost on kodus tehtud (siis on täpselt teada algainete päritolu – näiteks haljastus- ja toidujäätmed) või on selle valmistanud aiand, jäätmekäitlusettevõte. Selline kompost võib olla valmistatud lahus kogutud biolagunevatest jäätmetest, tootmisjääkidest või setetest. Jäätmekäitlusettevõte vastutab sellise komposti kvaliteedi ja turustamise eest, tarbijatele lisab kindlust sertifikaadi olemasolu.

 

Kompostiproovi võtmine
 

Proovi saamiseks võta kompostihunnikust labida sügavuselt kogu hunniku ulatuses kümmekond kühvlitäit, mis sega kokku. Sõelu taimkatseks mõeldud proovist suuremad tükid välja. Kui sõela pole käepärast, võib selle asemel kasutada näiteks aukliku põhjaga marjakasti. Proovi kogus sõltub eelkõige plaanitava taimkatse suurusest. Arvestada tuleb siiski kuni 12 liitriga.
 

Taimkatsed kodustes tingimustes
 

Eesmärk on katsetada erinevaid komposti- ja mullasegusid, mida võrdleme omavahel katsetaimede kasvu alusel. Koduaias on kasulik segada komposti aiamullaga erinevates mahuvahekordades. Kindlasti peab sellises katses olema nii 100% komposti kui ka 100% aiamulla variant, et hiljem saaks taimede kasvu võrrelda kompostilisandiga mullasegudega. Katsetaimedeks on soovitatav valida erineva toiteainenõudlusega kultuurid Kui eesmärk on õitsvate taimede kasvatamine näiteks amplites või rõdukastides, sobib komposti segada ka turbaga, eelistades neutraliseeritud rabaturvast. Sellises katses mineraalväetisi ei lisata, sest meid huvitab eelkõige komposti enda toiteainesisaldus.
 

Katses kasutatavad taimed
 

Katse jaoks võib valida mitmesuguseid taimi. Salatkress (Lepidium sativum) on üldiselt vähetundlik kultuur. Ainult väga halva kvaliteediga kompostis ta ei kasva. Kressiga saab teha nii suletud kui avatud anuma põhise katse. Külvinorm on 1 g seemneid.

Avatud anuma katse on tavapärane potikatse. Täida kasvupott (Ø 10 cm) substraadiga ning külva seemned selle pinnale.

Suletud katse  puhul võta u 1-liitrine hermeetiliselt suletav purk või tops, mis täida pooles ulatuses. Pärast seemnete külvamist-kastmist sulge nõu kaanega ja jäta seisma. Tegu on tundliku katsega, sest kress reageerib peale komposti ka sellest eralduvatele gaasidele. On teada, et suletud katses kasvab kress hästi ainult väga hea kvaliteediga kompostis.

2. Lehtsalati (Lactuca sativa) katse avatud anumas on kressikatsest tundlikum, kuid siiski vähem tundlik kui suletud anumas tehtud salatkressi katse.

3. Aeduba (Phaseolus vulgaris) saab testida ja hinnata oa juurte kasvu järgi. Kui kompostimisel või valmiskomposti säilitamisel on esinenud anaeroobseid tingimusi, siis juurte areng aeglustub. Kompost aga ei tohi kunagi olla anaeroobne.

4. Raihein (Lolium perenne) reageerib lämmastikusisaldusele kompostis. Taimed kasvavad hästi sellises segus, milles mineraalset lämmastikku on vähe, muidu raiheina kasv pidurdub.

 

Katsed
 

Hakatuseks on mõistlik külvipotid märgistada, tehes katset kolmes korduses ehk ühe substraadi ja kultuuriga 3 sarnast potti (foto 3). Sega komposti ja mulda erinevas vahekorras (10% komposti + 90% mulda, 50% komposti + 50% mulda jne). Täida potid nii, et ülemise servani jääb 1 cm ruumi. Suru õhulist materjali veidi kokku, et tagada külvatavate seemnete parem kontakt kasvusubstraadiga. Kasta sageli, sest taimik tuleb tihe.

Suletud salatkressi katses sulge kasvunõu hermeetiliselt, edaspidi ära kasta ja ära purki ava. Laota salatkressi seemned (1 g) ühtlaselt komposti/substraadi pinnale ning ära mullaga kata. Osa seemneid külva anuma serva, sest seal on parem jälgida juurte arengut. Jäta suletud anumatesse seemned idanema-kasvama 7 päevaks. Selle katse juures tuleb hinnata juurte keskmist pikkust, võrreldes kontrollvariandiga.

Raiheina ja lehtsalati seemned kata 2–3 mm mullaga. Aedoa seemned külva mulda 11,5 cm sügavusele. Kasulik on katset pildistada.

100% komposti ja mulla korral, kuhu kultuurtaimi ei külvatud, loenda tärganud umbrohtude tõusmed.

Nädala möödudes pildista taas taimi. Salatkressil ja raiheinal lõika substraadi pinna lähedalt biomass maha ning kaalu iga poti saak eraldi. Aedoa ja salati puhul loenda kasvama läinud seemned ning mõõda juured vastavalt tabelis antud juhendile. Eemalda oataimed kasvupotist koos juurtega. Pese juured ja mõõda nende pikkus, siis kaalu nii juurte mass kui ka maapealne biomass. Kes soovib taimi katseaja lõppedes edasi kasvada lasta, saab hakkama ka nii, et hindab taimede juuri ja biomassi visuaalselt.
 

Hindamine katse lõpus
 

Esimene hindamine toimub visuaalselt ning tulemusi on vaja võrrelda kontrollvariandiga. Visuaalsel hindamisel saab teha järeldused seemnete idanemise keskkonna kohta. Kui segus on liiga palju toiteelemente, võib see pärssida seemnete idanemist kuni selleni, et ükski seeme ei idane. Kui taimik on sinkjas, kohati lillakates toonides ja madalama kasvuga, võrreldes teiste variantidega, on tegu toiteainete liiaga ning kompost vajab lahjendamist. Liigse lämmastiku korral on lehtede värv tumeroheline ja maapealsete osade kasvutempo ületab juurte oma.

Aedkressil moodustub toiteainete liiast põhjustatuna tihe ja kompaktne taimik, mis on lühem kui teistes variantides. Kui toiteelemente on parasjagu, kasvatavad kõik kultuurid lopsaka taimiku. Salatkress, mis on kasvanud 20 °C temperatuuri, paraja niiskuse ja toiteelementide sisalduse juures, annab 7. päevaks helerohelise, kuid ülekasvanud ja longu vajunud taimiku.

Järgmine etapp taimiku hindamisel teha maapealse biomassi või juurte massi kohta. Maapealne biomass tuleb lõigata maapinna lähedalt maha ja kaaluda. Saadud kaalu võrrelda kontrollvariandi omaga. Kui biomass on ligilähedane kontrollvariandile või suurem, siis see on hea. Kui väiksem, siis on testitavas segus vähem toiteelemente kui kontrollvariandi substraadis.

Suletud salatkressi testi puhul mõõta joonlauaga juurte pikkus, mida võrrelda kontrollvariandi omaga. Aedoal hinnata juurte massi. Juured pesta mullast puhtaks, lõigata ja kaaluda. Suurem kaal on selles variandis, mis sobib taimedele kasvamiseks kõige paremini.

 

Kokkuvõte
 

Sellise potikatse tegemine on kindlasti kasulik ja vajalik. Pealtnäha lihtne katse annab kiiresti hulga kasulikku infot komposti, kokkusegatud kasvusubstraadi ja taimede idanemise-kasvamise kohta. Samuti on mõistlik enne suuremat ostu läbi proovida poekompostid. Taimkatseid on õpetlik teha koos lastega. Head pealehakkamist ja rõõmsat kompostide kasutamist!

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid