Kasvatame põhjamaises aias banaane!

Aarne Kähr
Talveaias võiks saaki saada. | Shutterstock

Eksootide katsetamine toob Eesti aiandusmaastikule uusi liike.

Mõte istutada banaan aeda mõlkus mul meeles juba aastaid. Mõne aasta eest sain ühelt Šveitsi aiasõbralt posti teel jaapani banaani Musa basjoo pisikese taime ja ta kasvas mul toas potis aastaid.

 

Üks vanimaid kultuurtaimi
 

Nagu mitmel taimel, on banaan nii vilja kui ka taime enda nimi. Sõin banaani otsas banaani! Üks maailma vanimaid kultuurtaimi pärineb Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Banan tähendab araabia keeles sõrmeotsa. Banaani on esmakordselt mainitud india sanskritikeelsetes tekstides 600 aastat eKr. Hiinas rajati esimesed banaaniistandused umbes 200. aastal. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal.

Banaanid on kõige suuremad, kuni 15 m kõrgused rohttaimed, keda sordiaretusega tuuakse üha enam maa peale tagasi. Minisordid on aretuse tulemusena juba vaid meetrikõrgused. Avamaal on ruumi kõrgusesse küll, kuid madalamakasvulised banaanid on saanud toataimedeks.
Botaaniliselt on banaani viljad marjad. Nad on eriti kaaliumirikkad ja soovitatud neile, kel lihas-, närvi- ja südameprobleemid. Samuti annavad banaanid sööjale palju energiat.
Uue taime kasvuperiood kestab vähemalt 9 kuud ja koristusküpseks saavad viljad 12–14 kuuga. Peale viljakandmist taim hävib ja tütartaimed viivad elu edasi.

 

Õuebanaanid
 

Kõige külmakindlam on jaapani banaan, kes pärineb Jaapanist Ryukyu saartelt Ida-Hiina meres. See liik on saanud Kesk- ja Lääne-Euroopa maades üsna levinud aiataimeks. Ta kasvab seal 4–5 meetriseks, külmataluvuseks peetakse lehtedele kuni –4° ja juurtele –12°. Kinnikaetult on jaapani banaanid üle elanud kuni – 25° pakaseid. Avamaabanaanidel on aretatud palju sorte. Jaapani banaani üks tuntumaid sorte on ’Sakhalin’, mis jääb liigist madalamaks ja on külmataluvam.

Jaapani banaanile külmakindluse poolest järgnevad liigid on Musa sikkimensis, M. itinerans, Balbisi banaan M. balbisiana, M. cheesmanii ja M. yunnanensis. Need pärinevad Ida- Aasia ja Himaalaja mägedest, kus on talvel nii miinuskraade kui ka lund.

Teine enamlevinud banaan Euroopa aedades, Musa sikkimensis, pärineb Himaalaja ja sellega külgnevate alade mägedest. Kiire- ja tugevakasvulise, kuni 4 m kõrguse liigi lehed on punakaspruunide laikude või triipudega ning punaka alapoolega. Külmataluvuseks katte all antakse kuni –15 kraadi.

Eestis puuduvad avamaal banaani kui valdavalt soojamaa taime kasvatamise kogemused. Nende põhjapoolseimaks kliimatsooniks antakse 6, mis tähendab, et Lääne-Eestis ja saartel ei peaks tsooni järgi talvitusraskusi olema. Ilmseks probleemiks on meil siiski talvine niiskus ja talve pikkus. Aga mõnel soojal kuival kasvukohal tasub ehk siiski proovida!

 

Banaanide paljundamine
 

Banaane võib paljundada nii seemnete kui ka tütartaimedega. Kõige lihtsam on muretseda noor taim. Kindlasti ei tohi noort taime kohe välja istutada, vaid võib hoida potiga õues vaid suvehooajal. Eksootidel tõuseb talvekindlus, kui nad on juba 3–4 aastased. Seemneid on võimalik tellida paljudest euroopa seemneäridest. Üks neist on inglise firma Thompson & Morgan: www.thompson-morgan.com.

Idanemise kiirendamiseks leota seemneid 1 ööpäev soojas vees. Olenevalt liigist ja seemnete seismisest idanevad nad 1–12 kuud. Nii et kannatlikkust! Seemned külvatakse kasvusubstraati 2–3 cm sügavusele, optimaalne idanemistemperatuur on 25–30°.

Noori tõusmeid ei väetata 2 kuud, niikaua saavad nad toitu seemnetest. Seejärel alustatakse väetamist kord nädalas 0,015% lehtilutaimede väetiselahusega. Mõne kuu pärast võib väetada juba tavalise 0,2% väetislahusega.

Olgu toas või õues, banaanid vajavad päikselist ja niiske õhuga kasvukohta. Seetõttu tuleb banaane sageli piserdada ja asetada pott madalale alusele, kuhu aurustumiseks kallata pidevalt vett. Pott aga ei tohi seista vees, selle alla tuleb asetada näiteks mõni kivi.

Taimi istutatakse ümber kevadel või isegi mitu korda suve jooksul. Kevadisel istutusel, kui kasvuenergiat on rohkem, kärpige alumisi juuri. See kiirendab hiljem kasvu ja ka tütartaimede kasvamist.

 

Katmine
 

Banaanile tehakse talveks ümber 1 x 1 x 1 meetrine kast, mis täidetakse kuiva komposti, mulla või veel parem, turbaga. Minu Austria tuttav katab oma banaani kinni kuivade lehtedega. Enne seda lõigatakse taim u 70 cm peale tagasi. Lõikekohad tuleb desinfitseerida puusöega. Pealt kaetakse sissepakitud taim kas kile vm niiskumist ärahoidva materjaliga.

 

Kas Eestis võiks banaanilt saada ka banaane?
 

Vanemad taimed võivad põhjamaises kliimas ka õitseda ja viljuda, kuid suvi ja sügis jäävad viljade valmimiseks liiga lühikeseks. Küll aga võib see õnnestuda talveaaias.

shutterstock_477730330.jpg

Jaapani banaan.
Shutterstock
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid