Kaugloetavad veearvestid on kiirgusohtlikud ja tervisele kahjulikud?

kodus.ee
Üha enam soovitakse tänapäeval vanadelt veearvestitelt üle minna kaugloetavatele. | Shutterstock

Juba mõnda aega tehakse kortermajades ettepanekuid üleminekuks kaugloetavatele veearvestitele. Kas aga tead, kui sageli need arvestid andmeid edastavad? Kui ei, uuri kindlasti välja!

Sest näiteks üks levinuimatest mudelitest edastab andmeid iga 16 või 96 sekundi järel!
Mida see lisaks täpsetele veearvetele ja rikete kiirele tuvastamisele veel kaasa toob, sellest aga eriti ei räägita.
„Kaugloetav“ tähendab seda, et arvesti edastab andmeid ise – kas juhtmete kaudu või raadioside teel (juhtmevabad arvestid).
Kaugloetava arvestiga on võimalik üheaegselt fikseerida kõikide elanike tarbitud veekogus, mis muudab arveldamise täpseks, ning tuvastada kiirelt avariid.
WHO kuulutas raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse 2011. aastal võimalikuks kantserogeeniks. Kuid tänaseks on tõestatud, et tegemist on kindla kantserogeeni ehk vähitekitajaga. Seega sunnitakse sageli andmeid edastavate juhtmevabade kaugloetavate arvestitega kõik majaelanikud leppima vähkitekitava teguri paigaldamisega oma koju.

Arvukad viimase aja teadusartiklid näitavad, et elektromagnetkiirgus mõjutab elusorganisme kehtestatud kiirgusnormidest oluliselt madalamatel tasemetel ning muu hulgas toob kaasa suurenenud vähiriski ja DNA kahjustused, viljakuse vähenemise kuni viljatuseni, tekitab õpiraskusi ja mäluhäireid, neuroloogilisi kõrvalekaldeid, Alzheimeri tõbe ja avaldab negatiivset mõju inimeste üldisele heaolule. Lisaks on tõestust leidnud püsiva kiirgusfooni ning veresuhkrutaseme ning vererõhu tõusu seos.
Negatiivsed mõjud ei puuduta üksnes inimesi, vaid ka taimi ja loomi.

Väide, et signaali võimsus on nii väike, et ei saa kuidagi mingit kahju põhjustada, on eksitav. Teadusuuringud näitavad, et geenimuutused ja DNA kahjustused tekivad juba oluliselt madalama võimsustiheduse juures kui arvesti tekitatav kiirgus (vastavalt 0,0000001 µW/cm2 ja 0,005 µW/cm2).
Ja kui teame, et veearvesti signaal peab andmete kogumise punkti jõudmiseks läbima majaseinu ja kõiki muid objekte, sh inimese keha, siis on naiivne arvata, et see meie kehale mingit mõju ei avalda. Eriti kui jutt ei käi ühest-kahest arvestist, vaid tervest majatäiest!
Tasub mõelda ka sellele, et kaugloetava tehnoloogia kohta puuduvad senini pikaajalised uuringud, kuna see tehnoloogia on veel liiga vähe aega kasutusel olnud.


Piirnormid ei kaitse tervist
 

Miks siis neid arvesteid ülds emüüakse, kui eed nii kahjulikud on?
Kiirgava tehnoloogia puhul tuleb teada, et meil puuduvad adekvaatsed piirnormid pikaajalise mittesoojusliku kokkupuute kohta – kuid veearvestid justnimelt tähendavad pikaajalist mittesoojuslikku (st ei toimu kudede kuumenemist) kokkupuudet. Ametlik (sh Eesti) seisukoht, et kahjustusi ei teki, kui kudedes ei teki soojenemist, on tänaseks teadlaste poolt veenvalt ümber lükatud, aga piirnormide kehtestajad ei ole siiani veel ärganud. See tähendab, et hetkel kehtivad piirnormid ei kaitse tervist.

Seega ei anna see, et arvestid on kooskõlas kõigi tehniliste nõuetega ja kannavad CE-märgistust, mingit garantiid tervisemõju puudumise kohta. Sama saab öelda ju ka mobiiltelefonide kohta, mis samamoodi on kooskõlas kõikide normidega, ometi tekitavad tõestatult aju- ja südamekasvajaid – seda on tänaseks näidanud mitu pikaajalist uuringut ning ka kohtutes on see tõendamist leidnud.
Järelikult ei anna ei CE-märgistus ega vastavus muudele tehnilistele nõuetele ja standarditele meile mingisugust garantiid – ei mobiilide ega arvestite kohta.

Allikas: kiirgusinfo.ee. Rohkem lei teema kohta siit.