Milliseid reegleid allergiku kodus järgida? Ehitusmaterjalidest lemmikloomadeni

kodus.ee
Umbes 3% rahvastikust on allergiline kasside suhtes, sealhulgas pooled astmahoogude all kannatavad lapsed. | Shutterstock

Allergia pole midagi sellist, mille tõttu peaks elama isiklikus steriilses mullis või päevad läbi lapiga mööda elamist nühkima. Vastupidi, vahel piisab vaid üksikutest, aga õigetest ümberkorraldustest oma majapidamises!

Iga löövet, pikale veninud nohu või köha kiputakse sageli iseteadlikult allergiana tõlgendama. Meditsiiniliste uuringute järgi pole meil allergiaid siiski sugugi nii palju. Oleme kindlalt hoopis paremas seisus kui läänemaailm. Siiski on lisaks toiduallergiale paljudes Eesti kodudes probleemiks ka tundlikkus kodutolmulesta ja lemmikloomade suhtes.


Milliseid reegleid allergiku kodus järgida?


Esiteks tuleb meeles pidada, et iga allergiku murele peab lähenema individuaalselt – pole olemas kahte ühesugust inimest ega kahte identset kodukeskkonda. Seega ei maksa kunagi allergiat kergekäeliselt ise diagnoosida, selle järgi, et „õelaps köhis täpselt samamoodi”. Hingamisteede või seedetrakti limaskestadel ja/või nahal avalduva allergia diagnoosimiseks ja õigete elujuhiste saamiseks peab kindlasti pöörduma spetsialisti poole.

 

Olmetolmulesta allergia
 

See allergiavorm tähendab tundlikkust nn kodutolmu suhtes, milles sisaldub tekstiili- ja suleosakesi, karvu, kõõma jms. Selles „segus” elab kodu- ehk olmetolmulest. Tegu on umbes 0,2 mm pikkuse, ämblikutaolise lestalisega, kes toitub inimese naharakkude jääkidest ning tunneb end kõige mugavamalt soojas ja niiskes paigas. Tolmulesta meelispaik on mõistagi voodi, aga ka pehme mööbel ja paksud tekstiilid. Tolmulestaallergia võib inimeseti ilmneda erineval viisil. Levinud on näiteks kuiv köha (eriti lastel), mis piinab just öösel ehk siis ajal, kui laps viibib oma voodis.
Allergiahaiguse esimene ja olulisim ravivõte on vältida allergeeniga kokkupuutumist. Kodutolmu puhul pole see sajaprotsendiliselt võimalik, sest olmetolmulesta leidub ka kõige puhtamates kodudes!

 

Mida järgida remonti tehes või ehitades?

 

Otsest ohtu allergikule ei kujuta ei paljude poolt vihatud küprok ega ka nüüdisaegsed värvid-lakid. Samuti ei saa üheselt öelda, et allergik peaks elama just kindlasti ahiküttega või vastupidi, keskküttega majas.
Reegel number üks peaks aga olema korralik ventilatsioon. Eriti meie hermeetiliste pakettakende ajastul. Korralik õhuvahetus on allergiahaigele ääretult oluline. Ka saunas-vannitoas tuleks valida lahendus, mis ei jäta ruumi pärast kasutamist pikaks ajaks niiskeks.
Liigniiskuse ja hallituseohu vältimiseks tasub hoolitseda selle eest, et majapidamises leiduvad torud oleksid korralikult isoleeritud ja põrandad soojustatud. Vältida tasuks niiskuskindlaid (rahvakeeli pestavaid) tapeete. Ehituskvaliteet võib siiski olla erinev ning juhul, kui seina ja tapeedi vahele koguneb niiskust, ei lase selline tapeet niiskusel aurustuda ning tulemuseks on hallitus, mis võib silmale tükk aega märkamatuks jääda.

 

Missugune kodukeemia sobib allergikule?
 

Esimene soovitus, mis tasuks meelde jätta ka neil, kelle peres allergiat diagnoositud pole: unustage pesu- ja puhastusvahendid, mille iseloomustusse kuulub sõna „antibakteriaalne”! Liigne steriilsus võib põhjustada ülitundlikkust, sest sel moel hävivad ka inimorganismile kasulikud ja vajalikud bakterid.
Kindlasti ei maksa (eriti allergikutel) kasutada antibakteriaalset seepi. Leeliselise seebi kasutamine on tundliku nahaga inimesele üldse vastunäidustatud, sest see kuivatab liigselt nahka. Kuivale nahale tekivad aga mikrolõhed, kustkaudu paljud inimorganismile kahjulikud mõjurid saavad vabalt läbi imbuda.
Nahka, mis on meie suurim kaitse välismõjude eest, tuleks regulaarselt niisutada ning mitte teda üleliia tihti leeliseliste või lõhnastatud pesuvahenditega kuivatada.
Ka antibakteriaalsed tualetipuhastusvahendid pole koduses tualetis, kus käib vaid oma pere, kes nagunii iga päev palju kokku puutub, allergoloogi arvates vajalikud.
Pesupulbri valikul tuleks eelistada ekstra tundlikule nahale mõeldud tooteid, mis on ka vastavalt märgistatud.

 

Lemmikloomad
 

Umbes 3% rahvastikust on allergiline kasside suhtes, sealhulgas pooled astmahoogude all kannatavad lapsed. Kuid astma sümptomeid võivad põhjustada ka koerad, hamstrid, merisead, jänesed, linnud ning isegi akvaariumikalade kuivtoit (mis sisaldab sipelgamune).
Efektiivseim abinõu lemmikloomaallergia vältimiseks on looma mitte kodus pidada. Või vähemalt teda mitte toas pidada.
Kui armsast pereliikmest ei suudeta loobuda, tuleks järgida järgmisi nõuandeid:

* hoidke looma õues või köögis, jälgige, et ta ei satuks magamistuppa;
* peske alati pärast looma puudutamist käsi;
* peske oma lemmikut vähemalt 2-3 korda nädalas;
* kui teie suguvõsas on esinenud allergiat loomade suhtes, kaaluge enne lemmiklooma võtmist hoolikalt läbi võimalikud probleemid ja tegutsemismudelid.

Kui teil endal kodus looma pole, kuid teie lemmikloomaallergiaga laps kannatab siiski haigusnähtude all, uurige järele, kas ta näiteks ei istu koolis samas pingis lapsega, kellel on kodus loom. Loomakarvad ja eritised jäävad inimese riiete külge ja „rändavad”.
Kui ees seisab külaskäik koju, kus on loom(ad), tasub oma allergiast teadlikul inimesel võtta eelnevalt sisse antihistamiinikumi ja külla kaasa sissehingatav astmaravim. 

 

Soovitusi argipäevaks:

* toaõhk peaks olema 20-22 kraadi;
* õhuniiskus toas ei tohiks ületada 45 %; õhuniisutajat või mõnd kodusemat vahendit (märg käterätt radiaatoril) tasub kasutada juhul, kui õhuniiskust saab vastava mõõteriistaga kontrollida;
* õhutage sageli tube;
* kodus, kus elab allergik, ei tohi kunagi suitsetada (ka vabandus „ma teen köögis” ei ole vastvõetav!);
* vältige tugevalõhnaliste aerosoolide (puhastusvahendid, õhuvärskendajad) kasutamist;
* tehke remonti ja suurpuhastust siis, kui allergikut pole kodus;
* ärge pange voodiriideid kokku kohe pärast ärkamist, vaid laske kehaniiskusel kaduda;
* allergiku madrats olgu poroloonist, vatist või polüestrist; seda peaks vahetama iga 8-10 aasta järel;
* vana sulepadi ja villane tekk allergikule ei sobi;
* puhastage tekki, patja ja madratsit iga nädal tolmuimejaga;
* vahetage voodipesu (parim on tihedast riidest pesu!) iga nädal ja peske seda vähemalt 60° vees;
* järgige vanaemade kombeid: puhastage vaipu ja tekke talvel õues lume peal ning tuulutage pakse talveriideid ja tekke kevadise päikese käes;
* väiksemaid pehmeid esemeid (kaisuloomad ja väikesed padjad) võiks iga paari nädala tagant hoida ööpäev sügavkülmas ning seejärel hoolikalt õues kloppida; sama tulemuse annab ka esemete vähemalt 60° saunakuumuses hoidmine;
* ostke tolmukindlad madratsikatted ja pihustatavat lestatõrje-vedelikku.

Sarnased artiklid